Laenuraha kallineb

Eesti Panga statistikale tuginedes on meie kommertspankade väljastatud eurolaenude keskmine intress aastaga langenud ligi 17 protsenti ja oli augusti lõpu seisuga 7,64. Pikaajalise eurolaenu intress on viimase viie kuuga langenud 1,79 protsendipunkti võrra ehk üle 20 protsendi.

Kroonilaenude keskmine intress on statistikale tuginedes tõusnud ligi 12 protsenti, kuid kuna viimaste osakaal kogulaenudest on vaid napilt viiendik ning üks laen muudab statistikat suures ulatuses, ei soovita analüütikud selle põhjal kaugeleulatuvaid järeldusi teha.

Euroopa Keskpank on tänavu intressimäärasid langetanud kaks korda 3,75 protsendini. Ühendriikide keskpanga FEDi baasintress on pärast tänavust kaheksat intressilangetamist 3 tasemel ja analüütikud ootavad, et täna kärbib vabaturukomitee intresse veel 50 baaspunkti võrra, mida konkurentsivõime säilitamiseks peaks mingi aja pärast järgima ka Euroopa Keskpank.

Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt sõnas, et vaatamata juhtivate keskpankade otsustele ootab ta edaspidi Eestis laenuraha kallinemist nii intresside kui marginaalide tõusu tõttu. ?Arvan, et riskimarginaalid hakkavad tõusma seoses sündmustega USAs ja samuti prognoosin pigem laenuintresside tõusu kui langust Eestis,? ütles Neivelt.

?Kui majanduses on raskemad ajad, vaadatakse senised põhimõtted üle. Kui mul on valida, kas hoian raha Saksa riigi võlakirjades või laenan sõbrale, siis vaatan, et marginaal oleks piisavalt suur, et riski katta,? põhjendas Neivelt.

?Kui võrdleme täna Eesti ettevõtet sama suure rahalise käibega Inglise firmaga, siis saab siinne ettevõte laenu odavamalt,? lisas ta, kuid ei soostunud avaldama, millises ulatuses Hansapank riskimarginaale tõsta plaanib.

?Eesti intressid ei peaks ja ei tohikski olla sama madalad kui Saksamaal,? lausus samuti tulevikus mõningast intresside tõusu prognoosiv Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing. Miks peaksin ma investeerima Eestisse, kui saaksin paremat tootlust oluliselt turvalisemalt näiteks Saksamaal, lisas ta.

Kunsingu sõnul võiksid Eesti intressimäärad Euroopa Keskpanga aktsioonide tõttu poole aasta jooksul veel allapoole liikuda.

Nordea Panga Eesti filiaali juhatuse esimees Juhani Seilenthal lausus, et riskimarginaal peaks pankadele kompenseerima laenukahjumid, kuid marginaalil ei tohiks olla mingit pistmist pankade refinantseerimismääraga. ?Pankade eesmärk on anda võimalikult kõrge marginaaliga laenu,? möönis Seilenthal, kuid lisas, et marginaali suurus sõltub paljuski konkurentsist ja konkreetsetest klientidest. Seetõttu ei saa tema sõnul kindlalt väita, et juhul kui turuliider Hansapank marginaali tõstab, järgivad seda kohe ka teised pangad.