Kelust ähvardab süüdimõistmine

Kõnealuste lepingutega võtsid Paul-Toomas Hage ja Toivo Järv raha hiljem maksuvabade firmade esindajaina sularahas välja.

Kõik eile sõna saanud tunnistajad kinnitasid, et juhatuse liikme ja finantsdivisjoni juhina polnud Ain Kelusel piiranguid deposiidilepingu sõlmimiseks, millega hoiustati Leedu Snorase pangas 1996. aasta lõpus ligi 27,8 miljonit krooni Maapanga raha. Seda kinnitas ka Keluse kaitsjana vandeadvokaat Aivar Pilv, kelle sõnul ei saa aga esialgu sama väita veel käendusepingu kohta, mille alusel said panga nõukogu liikme Paul-Toomas Hage esindatavad offshore-firmad Snorasest sama summa ulatuses laenu.

Pilve sõnul võib järgnev üheksa tunnistaja kuulamine ja täiendavate tõendite vaagimine tuua uut informatsiooni ja tulemust on praegu raske ette ennustada. ?Nii selge ja üheselt käsitletav, nagu süüdistuses kirjas, asi kindlasti ei ole,? lausus ta, lisades, et tunnistajate eeluurimisel antud ütluste ja kohtus räägitu vahel on suuri lahknevusi.

Esimesel kohtuistungil kasutas Kelus talle seadusega antud õigust ütlusi mitte anda, kuid teeb seda kaitsja sõnul järgmisel korral kindlasti.

Malle Eenmaa, keda käimaolevas protsessis süüdistatakse juhatuse protokolli võltsimises ja seeläbi riisumisele kaasaaitamises, ütles, et kõik ülekuulatud juhatuse liikmed on seni võltsimist eitanud. See, et Hage võttis pangast laenu, on Eenmaa sõnul tema isiklik asi, kuid selle käendamisega rikkus Kelus tema hinnangul reegleid. ?Maapank oleks pidanud selle raha Leedust tagasi küsima, kuid seda millegipärast ei tehtud,? leidis ta. Eenmaa sõnul on tema isik kaasatud sellesse protsessi kunstlikult. Peagi peaks riigikohus tegema otsuse Eenmaa teises Maapangaga seotud kohtuasjas, kus naist on vaheldumisi kord korruptsioonis süüdi ja siis jälle süütuks tunnistatud.

Paul-Toomas Hage kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi ei soovinud kohtuprotsessi kommenteerida, öeldes, et ei tea praegu, kes milles süüdi on. See, et tema kaitsealune koos Toivo Järvega maksuvabade firmade esindajaina Snorasest kogu Maapanga sinna deponeeritud raha laenuna välja võtsid, on aga tema sõnul fakt, mida ei saa eitada. Kuna laenu ei tasutud, võttis Snoras raha hiljem käenduslepingu alusel Maapanga deposiitkontolt täies ulatuses maha. Mitme tunnistaja väitel oli ajal, mil see kõik juhtus, Maapangas juttu Leedu panga kaasamisest omanikeringi.

Pilv ütles, et uurijad on läbi töötanud kogu Maapanga majandustegevust puudutava dokumentatsiooni ja püüdnud igast tehingust leida kuritarvitusi, et oleks võimalik kedagi pankrotis süüdlaseks teha. Mitme asjaosalise hinnangul on tegu poliitilise kohtuprotsessiga. Kohtuprotsess Maapanga juhtide süüasjas jätkub 21. novembril järelejäänud tunnistajate ülekuulamisega ja peaks lõpule jõudma aasta lõpuks.