Lootsisadam Viimsi rikastele

?Liiga kaugel laevateest, kivine ja tuultele valla, talvel jäätub kiiresti,? loetleb terve oma elu lootsi ametit pidanud Eino Paju puudusi, miks Rohuneeme sadam ei sobi lootsilaevadele peatuskohaks. ?Aga jahtide ja kaatrite jaoks, mis sõidavad vaikse ilmaga, on see ideaalne,? lisab ta.

Muuga sadamas lootsi ametit pidav Heino Rüütel leiab, et kõigi lootside ühte kohta koondamine pole õige otsus. Ta toetub seejuures teede- ja sideministeeriumis koostatud ASi Eesti Loots asutamispaberitele, kus on ette nähtud mitme lootsijaama ehitamine igas suuremas sadamas maksumusega 5 miljonit krooni igaüks. Rüütli sõnul on igale vähegi merendust tundvale inimesele selge, et lootsijaama ehitust on alustatud maa poolt ehk kõiki merelisi tingimusi eirates. Temagi leiab, et sadama väljaehitamist on vaja eelkõige Viimsi väikelaevnikele ja läheduses asuvate kruntide omanikele, sest see tõstaks kinnisvara hinda. Vaid mõnisada meetrit Tallinna poole jääb Aleksander Kofkini villa, kerkimas on mitu kallist elamurajooni. Liiguvad jutud, et ka praegune president võib oma residentsi müüki panna ja et soomlased plaanivad sinna hotellikompleksi püsti panna.

Lootside seisukohti toetab ka Eesti Mereakadeemiast tellitud ekspertarvamus, mille on koostanud insener-hüdrograaf Tarmo Sööt ja allkirjastanud rektori kohusetäitja Jüri Lember. Selles seisab, et Rohuneeme sadam on navigatsiooniliselt väga keeruline ning selle veeteel ja vahetus läheduses on suur kogus ohte, näiteks mitu kivimadalikku, mille kohal sügavus alla 2 meetri. Täiendava ujuvmärgistuse panemine on aga ekspertide hinnangul tehniliselt keerukas ja kulukas, talvel võib aga Rohuneeme sadam jääda kevadeni jäävangi.

Mereakadeemia spetsialistide sõnul tulnuks nii suuremahulise investeeringu kavandamisel kindlasti teha veeala hüdrograafiline analüüs ning kaaluda kõiki poolt- ja vastuargumente.

Laevafirma Hansatee nõukogu esimees Toivo Ninnas ütleb, et pole plaanist ehitada Rohuneeme eraldi sadam ja kõik lootsid sinna koondada, midagi kuulnud. Mujal maailmas ta enda sõnul sellist asja kohanud ei ole. ?Loots peab olema ikka seal, kus laevu lootsida tarvis. Mis see laevaomanikule maksma läheb, kui näiteks Paljassaarde tuleb loots Rohuneemest kohale tuua?? küsib ta.

ASi Eesti Loots juhatuse esimees Toomas Kõmmus selgitab, et sadam kuulub Hansaliisingule ja nemad rendivad seda. Viie aasta pärast saab ehitise soovi korral liisingufirmalt välja osta või kapitalirenti võtta. 32 miljoni krooni suuruse investeeringu lubab Kõmmus kümne aastaga tasa teenida. Ta näeb uue lootsijaama rajamisest kasu tõusvat, sest praeguse kuue kaatri asemel on siis vaja ainult nelja, aga ühe kaatri pealt saab aastas kokku hoida 1,5 kuni 4 miljonit krooni. Samas tuleb lootse osaliselt hakata teistesse sadamatesse maad mööda vedama ja selleks kulub umbes miljon krooni aastas. Vastupidiselt eelpool sõna saanud meestele leiab Kõmmus, et lootsidel tuleb uue jaama korral sõita senisest palju vähem meremiile ja töö muutub efektiivsemaks.

ASi Eesti Loots juht lubab, et ei tee suletud sadamat, vaid sinna võivad ilusat merevaadet imetlema kõik tulla. Küsimusele, kas seal on võimalik ka mõnd isiklikku kaatrit või jahti hoida, vastab Kõmmus, et kui see ei sega lootsikaatrite liiklust ja vastastikku kasulikule kokkuleppele jõutakse, pole tal selle vastu midagi.

ASi Eesti Loots nõukogu, mille kõik aktsiad kuuluvad riigile, langetas otsuse lootsijaama Rohuneeme rajamiseks sel suvel ja see peab valmis saama tuleva aasta sügiseks. Sinna tuleb kolmekorruseline büroohoone, mille alumisel korrusel ruumid töölistele, teisel ASi Eesti Loots juhtkonnale, kolmandal ehk katusekorrusel aga nõupidamisruum koos sauna ja kaminasaaliga.

Rohuneeme sadamahoonel ripub siiani likvideerimisel oleva ASi Eemar silt ja selle praeguseid omanikke pole võimalik tuvastada.

Nii Rohuneeme kui Kaberneeme sadamad kuulusid varem Kirovi kolhoosi kalapüügiettevõtte varade baasil moodustatud ASile Eemar. Vähem kui kuu aega tagasi said aktsionärid teate, et firma on likvideerimisel ja sel pole enam mingit vara, nüüd kardavad kalurid, et peavad ka oma paadid sadamast ära viima.

Endine kalapüügi osakonna juhataja Endel Lobjakas räägib, kuidas sadama vastu huvi tundnud tundmatud isikud hakkasid mõni aeg tagasi Eemari aktsionäridelt osakuid kokku ostma ja kui said enamuse oma valdusesse, kaotasid ülejäänud aktsionäride vastu huvi. Nõukogu vahetati välja, juhatus taandati, laevad müüdi maha ja ülejäänud vara anti uutele omanikele üle kinkelepingutega, selgitab ta.

Terve elu Rohuneeme sadamas kaluri ametit pidanud Uudo Remmelgas kardab, et peab oma paadi peagi mujale viima, sest on kuulnud, et sadamas algavad ehitustööd. Ta ütleb, et hiljuti saadud kirja järgi on Eemar likvideerimisel, firma on rahatu ja seega ka tema osakud igasuguse väärtuse kaotanud.

End Eemari likvideerijaks nimetav Peeter Raid ütleb, et Rohuneeme sadama müüs firma 1997. aastal ära. Kes on uued omanikud, ei osanud ta öelda.