Aed ja aiaauk ehk lotokorraldaja võib?

Urmas Silman 10. oktoober 2001, 00:00

Kes võiks küll arvata, et näiteks Coca-Cola kohalik esindus, nädalaleht Eesti Ekspress, Primo hüpermarket, Saku Õlletehas ja jäätisetootja Balbiino on isekesi turukonkurendid? Kuna aga kõik nimetatud ettevõtted on korraldanud oma toodete promotsiooniks tarbijamänge, siis paraku just sellise seisukohani jõuab oma argumentatsioonis riikliku aktsiaseltsi Eesti Loto juhatuse esimees Monika Salu (ÄP 17.09. ?Loteriiseadus tagab tarbijakaitse?).

Õigustades riigi poolt tarbijamängudele kehtestatavat täiendavat maksukoormat ja piiranguid, raiub Salu: ?Ja kõigile ühel ja samal turul tegutsejatele tuleb kehtestada samad reeglid?.

Demagoogiavõtete arsenalis on aia ja aiaaugu segamini ajamine üks enamlevinumaid. Olen avalikult selgitanud, et riigi plaan nimetatada tarbijamängud loteriideks ja need seejärel täiendavalt maksustada, on sisuliselt vale.

Kui tarbijamängus lisatakse mingile kaubale või teenusele kupong, siis võib ostja selle kas minema visata või oma andmetega täita ja tagastada. Viimasel juhul võidab ta hea õnne korral näiteks auto. Kui Eesti Loto korraldab mingi loterii, kus peavõiduks sõiduauto, löövad selles kaasa üksnes need, kes sihiteadlikult ostavad lotofirmalt lootust ja võiduvõimalust. Kordan ? ühel juhul ostetakse eeskätt kaupa või teenust, teisel juhul mängitakse üksnes õnnemängu. Kas on äratuntav vahe?

Monika Salu uhkustab arvudega ?onglöörides, et Eesti Loto maksab võitudena välja 50 piletite müügist saadud rahast. Lisan tagasihoidlikult, et tarbijamänge korraldavad ettevõtted väljastavad ostajatele saadud raha eest kaupu või teenuseid 100protsendiliselt.

Monika Salu püüab näidata Lotoseaduse vastasena vaid üht tubakafirmat, kes teadagi tegeleb rahava tervise mürgitamisega (kas lotomäng mõjub tervistavalt?). Tegelikult on parlamendi menetlusse jõudnud loteriiseaduse eelnõu suhtes oma vastasseisu avalikult demonstreerinud vähemalt neli erialaliitu - Kaupmeeste Liit, Toiduliit, Reklaamifirmade Assotsiatsioon ja Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioon. Kokku on neis liitudes üle poolesaja ettevõtte. Julgen kinnitada, et kui probleem veelgi ulatuslikumalt teadvustub, siis lisandub praegu üksnes AS Eesti Loto huve väljendavale Loteriiseaduse eelnõule veelgi oponente.

Kordan juba varemöeldut - lotoseaduse eelnõu on riigi poolt koostatud silmnähtavalt ühele ettevõttele sobivana ning kõiki ülejäänuid diskrimineerivana. Huvi, mis läbib sinikollase niidina Lotoseaduse eelnõu, seob selgelt ühte ühe erakonna ja ühe ettevõtte. Selle seaduse jõustumise läbi kaotaksid aga kõik tarbijad, kes seni on osalenud kaubandusettevõtete korgi- ja kupongimängudes.

Argument, et praegu võivad ettevõtted korraldada tarbijamänge, jättes neilt maksu maksmata, on vale. Tarbijamängu võidufondilt ja korralduskuludelt makstakse kõiki seadusega ettenähtud makse.

Võiksime antud küsimuses arvestada ka teiste riikide praktikat. Paljudes Euroopa riikides (nt Holland, Suurbritannia, Hispaania, Portugal, Luksemburg, Kreeka ja Iirimaa) ei ole tarbijamänge ning loteriid sama seadustega käsitletud. Eesti tingimustes oleks mõistlik reguleerida tarbijamängude läbiviimine reklaamiseaduse vastavate täiendustega. On ju tarbijamäng sisuliselt ju üks reklaamivõte.

Kui riik otsustab tarbijamängud ikkagi täiendavalt 25 kuni 31protsendilise maksukoormusega maksustada ja tekitada kunstlikult keerulise bürokraatiabarjääri, siis on see lõppkokkuvõttes kahtlemata hoop tarbija tasku pihta. Kuid parafraseerides üht reklaamloosungit ? lotokorraldaja ju võib...

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing