Intellektuaalide tagasitulek?

Andres Kärssin 10. oktoober 2001, 00:00

?veitsi nädalaleht leiab, et hiljutised poliitilised sündmused on muutnud majandus- ja äriinimesed nõutuks ning selgituste saamiseks otsitakse abi intellektuaalidelt.

Sama teemaga Eesti konteksti taandudes jäi siinmailgi küsitletute jutust kõlama diskussioonisoov, mis aitaks selgitada üha globaliseeruva maailma suundumusi ja mõjusid, mida siinsed otsustajad võiks arvestada.

Eesti Teaduste Akadeemia asepresidendi Ene Ergma sõnul pole viimase aja sündmuste vaagimiseks keegi nende maja poole pöördunud. ?Eesti teadlaste poole pöördutakse harva,? ütleb akadeemik. ?Isegi siis, kui nad hakkavad suure häälega rääkima, pannakse seda vähe tähele.?

Kibe tõdemus, meenub akadeemikute pöördumine seoses elektrijaamade müügiga.

Ergma hinnangul on terrorirünnakud USA-le ? maale, mida on peetud kõige kaitstumaks ? muutnud mitmeid arusaamu. ?Globaalsed süsteemid käituvad teisiti,? viitas akadeemik kogu maailma hõlmavatele tugevatele seostele. Ta märkis samuti, et terroristide puhul pole tegemist hariduseta talupoegadega, kes lähevad tapma, vaid intellektuaalidega. Nii et tööpõld on lai, lahtirääkimist ootavad suhted erinevate maailmade vahel.

?Tahaks loota, et tulevikus laieneb ka Eestis diskussioon laiemale pinnale, teadlased on selleks valmis,? ütles Ergma. Arutamis- ja selgitamisväärset oleks akadeemikutel küllaga. Kasvõi näiteks radiatsiooniprobleemiga seotu ? Ergma sõnul ei oska inimesed teadmatusest karta radioaktiivsust enda ümber. Ei teata ju sedagi, kuidas ennast ohtude vastu kaitsta ja käituda ekstreemsetes olukordades.

Tõlkija ja kolumnist Enn Soosaare sõnul pole praegu meie silme all toimuv midagi uut ega enneolematut, inimene on alati ühel või teisel põhjusel, eelkõige võimuhulluses või mõne paranoilise idee kannustusel oma liigikaaslasi tapnud.

Massimõrvad on tekitanud kõrvalseisjates alati kõhedust ja õhutanud elu üle järele mõtlema, tõdes Soosaar. ?Samas ei ole midagi laiduväärset asjaolus, kui need, kes harjunud pragmaatiliselt mõtlema ning tegutsema, nõustuvad aeg-ajalt kuulda võtma nende arvamust, keda ei rahulda lihtsad lahendused ja ainuüksi kainele mõistusele rajatud maailmakäsitus,? lisas ta.

Tartu Ülikooli rektori ja Eesti Presidendi akadeemilise nõukogu liikme Jaak Aaviksoo sõnul oleks majandusinimeste pöördumine intellektuaalide poole igati tervitatav. Viimane aitaks võib-olla selgitada seda, et inimühiskond on keerukas struktuur, mis ei baseeru ainult majandussuhetel.

?Ühiskond vajab selgitusi,? ütles Aaviksoo. ?Asju tuleb vaadata tunduvalt laiemas kontekstis kui kaubandus-rahalised suhted,? lisas ta.

Kas Eestis on majandushuvid esiplaanil? Rektori hinnangul tuleb siin arvestada mitut aspekti: ?Eesti majanduselus pole viimasel kümnel aastal edasiviivaks jõuks teadus ja innovatsioon, vaid majanduslikud ümberkorraldused, mis lähtusid tervest mõistusest.? Ei saanud enam ju vana moodi edasi jätkata.

Akadeemilisel nõukogul Aaviksoo sõnul otsest juriidilise vahelesegamise võimalust pole, ta saab juhtida võimalikele vaegkohtadele Eesti ühiskonnas tähelepanu oma autoriteediga.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing