Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksukogujate palk sõltuvusse töö tulemusest
?Tulenevalt soovist tõhustada töö tulemuslikkust maksupetturlusega võitlemisel on tehtud põhimõtteline otsus maksta maksu- ja tolliameti töötajatele täiendavat edukustasu tehtud ettekirjutuste, välja arvatud trahvide ja intresside, alusel riigieelarvesse laekunud viimase viie aasta keskmist summat ületavast summast kuni 20 protsenti,? ütles rahandusministeeriumi siseteenuste asekantsler Tauno Tats.
Viimase kolme aasta keskmine sissenõutud maksusumma on aastas 150 miljonit krooni. Seega, kui näiteks järgmisel aastal saadakse ettekirjutuste ja trahvide tulemusena 200 miljonit krooni, eraldatakse 50miljoniliselt kasvusummalt 20 tulemuspalgaks.
?Positiivsena võib välja tuua asjaolu, et edukustasuga luuakse täiendav motivatsioon nendele maksu- ja tolliameti töötajatele, kelle tegevus on seotud maksupetturluse vastu võitlemisega,? sõnas asekantsler. ?Kuigivõrd negatiivne on pingete tekitamise mõttes see, et makstakse üksnes töötajatele, kelle tegevusest otseselt sõltuvad ettekirjutuste alusel laekumised,? lisas ta.
Samas kinnitas Tats, et täiendavad laekumised ning seega ka tulemustasu ei sõltu maksuhalduri suvast.
Maksuameti pressiesindaja Koit Luus ütles, et maksuameti visiooni kohaselt hakatakse ettekirjutustelt täiendavalt laekunud summadest tulemustasu maksma kõikidele maksuameti töötajatele vastavalt nende töö panusele. Luusi sõnul peaks asutuse kõikide töötajate vahel tulemustasu jagamine välistama võimaluse, et maksuametnikud ei hakkaks põhjendamatuid ettekirjutusi tegema lootuses oma sissetulekut suurendada.
Tolliameti finants-ja haldusosakonna juhataja Riina Vaikla ütles, et tolliametis uuritakse praegu, kelle tulemus on mõõdetav, et siis saaks selle kohaselt neile tulemuspalka maksta. ?Meil on töörühm, kes sellega tegeleb, mõõdetavad operatsioonid on lahti kirjutatud, vaatame nii kvaliteeti kui kvantiteeti,? rääkis ta.
?Praegu ei oska me veel öelda, kui palju kellelgi palk tõuseb,? sõnas Vaikla.
Eesti Maksumaksjate Liidu hinnangul on tulemuspalga kehtestamine ametites ohtlik. Liidu peasekretäri Kalle Kägi vahendusel saadetud liidu ametlikus seisukohas avaldatakse kartust, et juba praegu nõuab maksuamet maksumaksjalt kas osalise või täielikult täiendavate maksude tasumist ettekirjutusega, ilma et sellel oleks seadusest tulenev alus.
?Põhjusel, et suur osa maksumaksjaid ei taha maksuametiga tülli minna, tasutakse paljud sellised summad ka ilma vaidlemata ära, uue süsteemi rakendamine suurendab maksuameti agarust veelgi ning tagajärjeks on maksumaksjate sattumine pideva maksuameti surve alla,? seisab liidu avalduses.
?Läti kogemus näitab, et ka seal juurutati selline süsteem, kuid kaotati kiiresti ära,? lisas Eesti Maksumaksjate Liidu peasekretär Kalle Kägi.
Rahandusministeeriumi asekantsler Tats ütles, et esiteks ei olnud Lätis täiendavad summad esialgselt lubatud täiendavaks tasuks, vaid kohtu jms kulude katmiseks ning baas oli tulu konfiskeeritud vara realiseerimisest. ?Eestis väljapakutud tulemustasu süsteem põhineb teistsugustel alustel, mis loob eeldused süsteemi toimimiseks,? leidis ta.
Eesti Väikeettevõtjate Assotsiatsiooni juhataja Teet Kurs ütles, et üldpõhimõtte kohaselt peaks olema ametnikud konservatiivsed ega tohiks tulemuspalka saada. ?Kui on aga teatud ametnikud, kelle tööst sõltub otseselt ühiskonna tervise seisukord, siis on tulemuspalk õigustatud,? lausus Kurs.
?Arvan, et maksuamet ja tolliamet on sellised, et nende töö ei ole enam passiivne, vaid aktiivne,? leidis ta. ?Ühiskonna teatud etappides on see normaalne,? hindas ta teatud ametkondadele tulemuspalga kehtestamist.
Septembris otsustas valitsus, et rahandusministri ettepanek läheb järgmisest aastast töösse ning 1. jaanuarist 2002 hakatakse maksma maksu- ja tolliametnikele tulemuspalka.