Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna Sadam ehitas Lepiksonile kai

    Kohtuprotsesse Tallinna Sadam versus õigusjärgse omaniku esindaja ärimees Robert Lepikson on toimunud pikk jada. Viimase otsuse langetas Harju maakohus 2. oktoobril.
    Siis mõistis kohus omanikult Tallinna Sadama kasuks välja ainult meremärkide alused 800 ruutmeetrit teenindusmaad, mitte terve väärtusliku sadamamaa, nagu riigiettevõte lootis.
    Seda Eesti ühte väärtuslikumat, Paldiski Lõunasadama juurde kuuluvat maatükki nimetatakse Koka-Kõrtsu kinnistuteks nr 3, 4, 5.
    Kohalik omavalitsus tagastas kinnistu 1995. a õigusjärgsele omanikule Helmut Nõule, millega pani aluse tänaseni kestvale kemplemisele ja kohtuskäikudele.
    Tallinna Sadam soovib seal Paldiski Lõunasadama omanikuna edasi laevu vastu võtta, kuid Helmut Nõu kinnistu on tal põiki ees.
    Arvates, et saab kohtus maa õigusjärgse omaniku käest tagasi riigi ehk enda kätte, on suurettevõte sadamasse 1995? 2000 teinud ligikaudu saja miljoni krooni ulatuses investeeringuid. Ta on ehitanud umbes 35 miljonit krooni maksva kai, tõstnud pinnase täitmisega kaldajoont edasi, rajanud laoplatse jms.
    1996?1998 kulutasid Eesti riik ja ELi Phare fond Paldiski teedevõrgu korrastamiseks teede- ja sideministeeriumi andmetel 39 miljonit krooni. Siis ehitati ühtlasi välja Paldiski Lõunasadamasse viiv tee üle Helmut Nõu kinnistu, mis läks omakorda maksma miljoneid kroone.
    Samas jäi riigil märkamata, et nii kai ehitamisel kui teede ehitamisel toimetati eraomaniku maal.
    Kuigi Tallinna Sadam vaidlustas kohtus maa tagastamise Helmut Nõule, ei võtnud see vanahärralt omanikustaatust ära. Maa omanikuks loetakse isik, kelle nimel see kinnisturaamatus seisab.
    Aastaid on Paldiski Lõunasadamas käinud omamoodi võistlus, Robert Lepikson Helmut Nõu esindajana on sadama laoplatsile asfaldile piirimärke joonistanud ja sadam on need omakorda kustutanud.
    Kuna 2. oktoobri kohtuistungil jäi Tallinna Sadam kaotajaks, võib arstide valvsa pilgu all elav vanahärra end pidada Tallinna Sadama poolt sisuliselt riigi rahaga ehitatud kai täieõiguslikuks omanikuks.
    Lisaks võib Helmut Nõu tänada riiki, et see osaliselt Phare rahaga on sadamasse sileda tee rajanud.
    Praegu kõrguvad põhimõtteliselt Helmut Nõule kuuluval kail hiiglaslikud turbalaamad ja puiduvirnad, kihutavad tõstukid ja lossitakse laevu.
    Miks Tallinna Sadam protsessi kaotust ette ei näinud ning kümneid miljoneid, perspektiivis sadu miljoneid kroone tuulde laseb minna, ei soostu osapooled kommenteerima.
    Eravestlustes viitavad nad näpuveale ehk valele arusaamisele tolle piirkonna kaardist. Sadam arvas vanahärra maa piiri jooksvat hoopis teise nurga all kui tegelikult.
    Sadamasse ehitati julgesti kai, aimamata, et see tuleb Helmut Nõu maa külge. Seaduse järgi on see omaniku maa paremaks muutmine. Kas Helmut Nõu ja Robert Lepikson ka tegelikult kaist rõõmu tunnevad, jääb saladuseks, sest oma plaane Lõunasadamaga ei soovi nad veel avaldada.
    Lepikson nimetab Tallinna Sadama üle kohtus saavutatud võitu täiesti ootuspäraseks: ?Tahan uskuda Eestisse kui õigusriiki.? Lepikson ütles, et on teinud sadamale kompromissettepanekuid, ent sadam ei ole nendega nõustunud.
    ?Meie oleme käitunud igati korrektselt, ei ole Tallinna Sadamal seal toimetamist seganud, ehkki võinuksime omanikena sinna okastraadi ümber vedada ning betoonplokkidega teed kinni panna,? rääkis Lepikson. Kai ehitus on tema hinnangul täiesti ebaseaduslik ning omanikule jääb õigus nõuda Tallinna Sadamalt selle lammutamist, sest mingit nõutavat detailplaneeringut kai rajamisel ei koostatud.
    Kui Lepikson oli metalli kokkuostva EMEXi direktor, lasi ta samamoodi detailplaneeringuta vanahärra maale üles panna metalli giljotiinkäärid ja ehitada laoplatsid.
    ?Uskusin Tallinna Sadama tolleaegse juhtkonna väidet, et maa on vormistamisel ja hakkab kuuluma sadamale. Okei, giljotiini saab vähemasti kokku pakkida ja ära viia, kaiga seda teha ei saa,? väitis Lepikson.
    Ta hindab Koka-Kõrtsu väga hinnaliseks tootmismaaks ühes väga perspektiivikas sadamas: ?Ega venelased rumalad olnud, et sinna sadama rajasid.?
    Kas ei või tegemist olla geniaalse avantüüriga: Tallinna Sadamale jäeti mõne seal töötava kaasosalise abil maa piiridest vale mulje, lasti kai riigi rahaga valmis ehitada, nüüd tõstetakse sealt kohtuga välja ning asutakse ise kaid tarvitama.
    ?Tegemist on üliarenenud kujutlusvõimega,? kommenteeris Lepikson. ?Arvan, et selliseid mõtteid mõlgutavate inimeste tervis lausa kisendab psühhiaatri järele.?
    Lepiksoni arvates peituvad sadama käestlibisemise tegelikud põhjused hoopis liigses enesekindluses ja lohakuses. ?Kindlasti oli tegemist suure riigiettevõtte meile-on-kõik-lubatud sündroomiga.?
    Praegu kuulub Helmut Nõule Lõunasadamas 14 hektarit väärtusega umbes 20?30 miljonit krooni. Kaks kinnistu tükki viiest on Nõu juba ära müünud, mis teeb tast seega ühe Eesti miljonäridest.
    Tallinna Sadama juhatuse liige Tõnis Segerkrantz nentis: ?Meil on edasiseks tegutsemiseks igasuguseid stsenaariume, kuid neid ei tahaks kommenteerida.?
    Tema sõnul tegelevad Tallinna Sadama juristid praegu oma seisukohtade väljatöötamisega ning kohtuotsus kaevatakse kindlasti edasi. Samas ei jäeta kõrvale ka kohtuvälise kompromissi otsimise võimalust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.