Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ühendriikide valitsuse vildakad prioriteedid

    Täna saab mööda kuu aega New Yorki ja Washingtoni tabanud terrorirünnakust, kuid shokk USAs alles võtab hoogu. Tundub, nagu oleks maailm paisatud 40 aastat tagasi külma sõja aegadesse. Tagatipuks on USA majandus tõmmanud peale pidurid ja kasvust on saanud seisak.
    Tragöödia raputas USA ühiskonda põhjalikult. On kaks arengut, millel on ameeriklastele kindlasti laiem mõju. Esiteks, süvenev ühtekuuluvustunne, mida ameeriklased ei mäleta aastaid. Teiseks, vajadus analüüsida uuesti ühiskonna väärtushinnanguid ja valikuid. Päästeteenistuste ja politseinike vaprus ja valmisolek ohverdada end kaaskodanike nimel sunnivad mõtlema, kas me ei ole läinud liiga kaugele materiaalsete hüvede saavutamisel ja liiga vähe pannud rõhku ühishuvidele.
    Ehkki on inimlik ennast tabanud õnnetustes süüdistada teisi, on USA administratsioonil aeg kriitiliselt hinnata ka enda poliitikat. Liiga sageli on Bush-seeniori ja Clintoni administratsiooni majanduspoliitika olnud silmakirjalik, lühinägelik ja mõttetu. Eksisammude hulgast võib tõsta esile kolm, mille potentsiaalne oht kogu maailmale on võrreldav terroristide omaga.
    Esiteks, USA valitsuse otsus anda lennujaamade turvateenistus riigi käest erakätesse oli vale. Lennufirmade ja lennujaamade püüd vähendada kulusid tähendas, et lennujaama turvateenistuse palgad olid madalal ja kaadrivoolavus suur. See võis olla hea taktika lühiajalises perspektiivis, kuid nagu praegu teame, lõppes eksperiment katastroofiga.
    Teiseks, silmakirjalik otsus mitte toetada OECD initsiatiivi rahapesu tõkestamise kohta. USA teab suurepäraselt, kui olulised on maksuvabad piirkonnad Wall Streeti investeerimispankade ja ?fondide jaoks. Maksuparadiisid ei ole tekkinud iseenesest, nende taga on USA jm finantskeskuste soov jätta kapitalile anonüümsus ilma regulatsioonide ja maksudeta. Silmakirjalikkuse tipp oli see, et USA valitsus tegi kõik, et maksuvabad piirkonnad ja reguleerimata investeerimisvõimalused jääks alles ja samal ajal nõudis, et Kagu-Aasia finantskriisi kordumise vältimiseks on vaja suurendada arenguriikide finantssüsteemi läbipaistvust.
    Kolmas USA administratsiooni valesamm oli 1997. a salaja tehtud otsus erastada US Enrichment Corporation (USEC) ? Ameerika ettevõte, mis tegeleb uraani rikastamisega ja varustab sellega sõjatööstust ja tuumaelektrijaamu. USECi üks põhiülesanne oli tuua Venemaalt USAsse tuumarelvadest väljavõetud materjali ja muuta see tuumajaamadele sobivaks tooraineks. Peale USECi erastamist muutus ?taome relvad atradeks? initsiatiiv tundmatuseni. Selmet tuua Vene uraani USAsse ja soodustada tuumadesarmeerimist tegi ettevõte kõik, et takistada uraani importi USAsse, sest see andnuks hoobi firma kasumile. Juhtisin tollal presidendi majandusnõunike koda ja rääkisin, kui ohtlik on uraani jätmine Venemaale. Siin polnud tegu rahvuslike, vaid globaalsete huvidega.
    Minu kartused said tõeks kiiremini kui arvasin. Avastasime varsti, et USEC ja Venemaa aatomienergeetika ministeerium olid sõlminud salalepingu, mille kohaselt USEC maksis venelastele 50 mln dollarit altkäemaksu, et viimased mängiks kaasa ameeriklaste skeemis, mille eesmärk oli kunstlikult takistada Vene tuumamaterjalide toomist USAsse. USEC lüpsis ka USA maksumaksjaid, väites, et tuumamaterjali toomiseks USAsse vajab ta lisaraha.
    Ei olnud mingit mõtet erastada USEC ja riskida sellega, et eraettevõtja asetab kasumiteenimise soovi kõrgemale ühiskonna huvidest. Nagu alati, olid mängus ka puhtad finantshuvid: erastamist nõustanud firma tegi valitsusringkondades tugevat lobi ja teenis sellega ilusa kasumi. Jälle kord asetasid USA rahandusministrid Summers ja Rubin Wall Streeti huvid rahvuslikest huvidest kõrgemale.
    Õnneks pole USECi juhtum läbi: USA kongresmenid räägivad üha julgemini ettevõtte taasriigistamise vajadusest.
    Mida globaalsemaks muutub maailm seda rohkem hakkab meid mõjutama iga USA valitsuse otsus. Viimane võib olla tehtud Wall Streeti ja Ameerika huve silmas pidades, kuid paratamatult puudutab see kogu maailma. Kui Ameerika lähtub otsuste tegemisel omaenda huvidest ja sülitab muu maailma huvidele, nagu ta tegi rahapesu tõkestamise ja tuumamaterjali ümbertöötlemisega, seab see ohtu kogu maailma. USA kuulutab globaliseerimise oma kõrgeimaks eesmärgiks, kuid ei taha tunnistada, et globaliseerumisega kaasneb ühisvastutus ja koos sellega vajadus teha otsuseid lähtudes kollektiivsetest huvidest, mitte ühe või teise huvigrupi omadest.
    © Project Syndicate
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Marek Kiisa nipid iduinvesteeringute valimiseks
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Investeerimisplatvormi juht: rikkusest pole kasu, kui meil planeeti enam pole
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.