Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigikogu kaalub eesti keele mitteoskajate pääsu parlamenti

    Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks saavad hakata kandideerima ka kodanikud, kes eesti keelt ei oska, kui parlament peaks heaks kiitma kolme rahvasaadiku ettepaneku kaotada valimisseadusest keelenõuded, kirjutab Postimees.

    Isamaaliitlane Kadri Jäätma, mõõdukas Tõnu Kõiv ja reformierakondlane Paul-Eerik Rummo esitasid eile parlamendile kohaliku omavalitsuse volikogu ja riigikogu valimise seaduse muutmiseks eelnõu, mis kaotaks eesti keele suulise ja kirjaliku oskuse nõude volikogudesse või riigikokku kandideerimisel.
    Praegu näeb seadus ette, et saadiku eesti keele oskus peab tal võimaldama mõista õigusaktide ja teiste tekstide sisu, teha ettekandeid päevakorraküsimustes ning avaldada oma arvamust kõne ja sõnavõtu vormis, esitada küsimusi ja teha ettepanekuid, suhelda valijatega, vastata pöördumistele, avaldustele ja järelepärimistele.
    ?Võtaksime selle seadusemuudatusega ühiskonnast maha palju pingeid ning riiki ei saaks enam süüdistada väitega - meil ei lasta olla kodanikud ja saada valituks,? lausus Jäätma eile Postimehele. Ta lisas, et kehtivad seadusesätted keelenõuetele tegelikult ei tööta.
    ?Neid keelt mitteoskajaid on nagunii, kehtiv seadus ei ole takistanud umbkeelsetel volikogudesse saamist, esitatav paber on pelgalt formaalsus,? sõnas Jäätma.
    Samuti olid senised keelenõuded tema sõnul vastuolus ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste pakti artikliga 25, mille kohaselt peab iga valija saama otsustada, kes riigikogusse või kohalikku võimuorganisse kandideerivatest Eesti Vabariigi kodanikest esindab tema huve kõige paremini, sõltumata kandidaadi riigikeele oskusest.
    Jäätma sõnul pole võimuerakondade fraktsioonid eelnõu osas veel seisukohti võtnud, mistõttu ei tema, Kõiv ega ka Rummo saa kindlad olla erakonnakaaslastest parlamendikaaslaste täielikus toetuses.
    Isamaaliidu fraktsiooni aseesimees Sirje Endre ütles, et ei toeta kolme saadiku esitatud eelnõu. ?Sellised seadusemuudatused sunniksid mind lahkuma Isamaaliidu põhiseisukohtadelt, kus ikkagi lähtuvalt Eesti Vabariigi põhiseadusest on riigikeeleks eesti keel,? lausus ta. ?Kas te kujutate ette, et riigikogu kõnepuldist hakkab iga päev kostma vene keelt ja samas on see riik, mida me tahame nimetada Eesti rahvusriigiks.?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Teflonametnik, kel jäigi vastutus võtmata
Ain Valdmanni laadsete ametnike järgi paistab välja, et linnavõimu juures on midagi hämarat. Ärme unusta seda ka nüüd, mil konkreetselt tema töölt lahkub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ain Valdmanni laadsete ametnike järgi paistab välja, et linnavõimu juures on midagi hämarat. Ärme unusta seda ka nüüd, mil konkreetselt tema töölt lahkub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kolmapäeval otsis USA aktsiaturg suunda, nafta hind langes
Kolmapäeval kõikus USA aktsiaturg plussi ja miinuse vahel ning päev lõpetati väikeses miinuses, kui investorid ootasid järgmisi märke majanduse suundumusest ning keskpankade juhid rääkisid inflatsiooniga võitlemisest.
Kolmapäeval kõikus USA aktsiaturg plussi ja miinuse vahel ning päev lõpetati väikeses miinuses, kui investorid ootasid järgmisi märke majanduse suundumusest ning keskpankade juhid rääkisid inflatsiooniga võitlemisest.
Tallinna kommunaalameti igavene juht paneb ameti maha
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Vanemahüvitise lõhe oli läbi aastate väikseim
Statistikaameti andmetel oli keskmine vanemahüvitise suurus eelmisel aastal naistel 1205 eurot ning meestel 1463 eurot kuus. Kokku sai eelmisel aastal vanemahüvitist 38 882 eestlast, kellest kolmandik olid mehed.
Statistikaameti andmetel oli keskmine vanemahüvitise suurus eelmisel aastal naistel 1205 eurot ning meestel 1463 eurot kuus. Kokku sai eelmisel aastal vanemahüvitist 38 882 eestlast, kellest kolmandik olid mehed.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.