Koostööpartnerid leian tänu kiirele otsustamisele

Täna töötab tema juhitud ASi Samelin jalatsikombinaadis Tartus üle 400 inimese ning valmivad näiteks Rossignoli ja Alfa kaubamärki kandvad suusasaapad. Kikka puhul võiks märgusõnaks olla kiirus, millega ta teeb otsuseid ja võidab endale partnereid. Astugu uksest sisse tööline või piiritagune potentsiaalne äripartner ? uksest välja astudes peab probleem juba lahendatud olema. ?Minu jaoks on see välistatud, et tegelen probleemiga veel homme,? ütleb Kikka.

Arvan, et naised on kohusetundlikumad, see on lihtsalt naise loomuses. Tegelikult võetakse naisjuhti võrdväärse partnerina.

Tootmisdirektor on töötanud selles ettevõttes 43 ja finantsdirektor 5 aastat. Mulle tundub, et me oleme päris hea meeskond.

Meil on viimased aastad olnud ettevõttes kliima väga hea ? mingeid naistevahelisi intrigeerimisi küll ei ole. Oluline on ka see, et me kolmekesi oleme otsekohesed ja avameelsed inimesed.

Jah. Mõnikord teen otsuseid tõesti liiga kiiresti. Näiteks viimase kiire suure otsuse tegin augustikuus Norras, kus oli müüa üks vabrik. Ma otsustasin 4 tunni jooksul, et ostan selle. Tänaseks on sisseseade siia kolitud. Nüüd läheb veel aega, et ehitada tsehh valmis, et jõuda minu otsusele järgi.

Eelmistest suurtest otsustest võiks näiteks tuua aasta 1988, kui olin Elkari eesotsas. Venemaa turgu polnud, toodeti lattu, polnud õieti materjalegi. Tol ajal hakkas Kommunaar, millega tegid koostööd itaallased, lagunema. Kuna olime suuruselt järgmine jalatsivabrik Eestis, pöördusid nad meie poole. Otsuse langetasime ühe päevaga ja tootmist alustasime juba nädala pärast, kusjuures selliseid jalatseid polnud me enne näinudki.

Kiire otsustamise kiituseks võib öelda seda, et koostööpartnereid leiame ka tänu kiirele otsustamisele ? osades kohtades mõeldakse kaua ning kutsutakse kokku suur meeskond. Mina otsustan minimaalse meeskonnaga ning tulevane partner läheb siit ära ei- või jah-sõnaga.

Nädalas korra käin vabriku läbi. Vaatan ka jalatsi kvaliteeti, kuigi ma ei ole spetsialist, tean nüüdseks juba palju. Ma arvan, et minu asi on kindlustada need 400 inimest tööga. Arendada ettevõtet ja näha ette, mida teeme järgmisel aastal või viie aasta pärast. Me toodame kuus 35 000 paari jalatsit ? Eesti turul oleks võimalik müüa väga hea reklaami korral umbes 6000 paari. Pealegi on meie spetsialiteet suusa- ning eriline jahisaabas.

Ma olen väga ambitsioonikas inimene. Kui tulin kaadriinspektoriks, siis mõtlesin kogu aeg, et võiksin saada osakonnajuhatajaks. Nimelt tollane juhataja käis Elvast rongiga ning mõtlesin, et minu kohapeal olek ja noorus oleksid eelisteks. Püüdsin mingil määral minna oskonnajuhatajast mööda, et oma arvamusi avaldada.

Hiljem mäletan, kuidas tahtsin saada asedirektoriks sotsiaalse arengu alal. See oli väga huvitav töö: ürituste korraldamine, uute tööliste vastuvõtt, õppepäevad, praktikandid... Kui kommertsdirektor ära läks ja mulle kohta pakuti, oli juba erastamise aeg: loodeti ilmselt, et kuna ma ei tea jalatsist midagi, siis saab mind koondada. Mina olin muidugi nõus. Mäletan, kuidas esimesel hommikul seisti minu juures: vaja nahka, vaja taldu. Sõitsin siis Moskvast taldu tooma: tõin valed tallad. Ei teadnudki, et põhi peab minema liistuga kokku. Mulle tallad meeldisid: nii ilusa kuju ja värviga tallad.

Direktori valimistel 1991. aastal, kui ettevõtte seis oli halb, olin kahtleval seisukohal.

Kõige hullem oli see, et järgmisel päeval ei olnud raha, et palka maksta. Ettevõttel olid võlad. Ei olnud toodangut, tellimusi. Ma sain ise jaanuari palga juunis. Oli hea näpuga näidata: noh näete sai direktoriks.

Ehk optimism ja julgus. Lapsest peale olen tahtnud olla esimene ? ikka rühmajuht või tähenõukogu esimees.

Kursustel käimiseks pole mul aega. Need on kulukad ja sageli räägitakse seda, mida ma juba tean. Loen palju kirjandust juhtimise ja tootmise kohta. Võtan osa konkreetsetest õppepäevadest, seminaridest; ootan praktilist kasu.

Abikaasa mõjutab kõige enam: mina olen aktiivne ja näen läbi roosade prillide, aga abikaasa on tasakaalukas ja kaalub kõik läbi.

Hetkel täita tipphooaja tellimused (suusasaapad ju). Pikemas perspektiivis: vähendada allhangete ? mida praegu on 80 ? osatähtsust ja teadvustada Samelini kaubamärki. Väga raske on Eesti kaubandusest läbi murda, et võetaks müüki kodumaist jalatsit.

Autor: Õnne Pärl