• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mind on petetud

    Mind on petetud. Ma ei räägi lähedastest või sõpradest. Mind on petnud riik ja poliitikud, keda olen ise valinud riiki juhtima. Kahetsen ja mõtlen edaspidi sügavalt, kas ikka lähen valima inimesi, kes kahe aastaga suudavad inglitest kelmideks muteeruda. Poliitikute ja ametnike jaoks olen ma muutunud mingiks lüpsilehmaks, kellelt saab iga kell kroone välja pigistada. Muidugi on vale üldistada ning kirjutada umbisikuliselt, aga ma olen vihane, pealegi on trend nii laialdane, et kõigi petjate nimede üleslugemine võtaks kogu leheruumi.
    Minu ärrituse põhjustas riigi müügipoliitika, mis on võtnud äraspidise suuna ? alguses meelitatakse mind kindlate lubaduste ja soodustustega investeerima, siis aga, kui mul on pea võimatu investeeringu jätkamisest loobuda, lajatatakse mulle uue maksu või hinnatõusuga lagipähe ja tühjendatakse mu rahakott. Petmine ja röövimine on selle kohta hästi öeldud.
    Kaks näidet. Esimene, elektri hinna tõus. Poolteist aastat tagasi Pääskülla uude korterisse kolides paigaldasin elektrikütte, mis võrreldes teiste kütteliikidega suhteliselt odav ja mugav ? kaks tariifi, maksan enda tarbimise pealt. Ma ei pea kinni maksma kütmisi maikuu kuumadel päevadel ega külmetama novembris, nagu näiteks Tallinna mägede elanikel tuleb vahel ette. Ja mis kõige tähtsam ? mul oli Eesti Energia ja teda nõukogu kaudu juhtivate poliitikute lubadus, et kaks tariifi on äärmiselt kasulik ja elektriküte jääb keskmiselt odavamaks kui näiteks keskküte.
    Nüüd aga tuleb monopol Eesti Energia ja teatab mulle, et ise oled loll, et võtsid sellise kütte, nüüd maksa. Lubadus on unustatud. Mis veel jaburam, kui Gunnar Okist ettevõtte juhina võib sellise hinnatõusu taotlusest veel aru saada, siis esiotsustaja peaminister Mart Laar kinnitab, et tema ei saa asjasse sekkuda, see pole tema asi! Hinna otsustab inspektsioon, kes allub majandusministeeriumile, keda kokkuvõttes ministri kaudu kamandab? kes? Kas mitte peaminister? Kes saab suunata Eesti Energia nõukogus olevaid poliitikuid, kas mitte seesama peaminister? Ükskõiksus, hoolimatus ja oma naha hoidmine ? need tunduvad olevat peamised mõtted, mis Laari peas liiguvad.
    Teine näide. Eilses Äripäevas kirjeldatud tulust maksuvaba osa mahaarvamise piirang. Olen korteri ostuks võtnud suhteliselt suure laenu, seega tunnistan ausalt, see asi puudutab mind isiklikult. Kuid tegelikult pole probleem ju ses, kas piirang on 50 000 või 100 000 krooni, ilmselt jõuaks ma maksta ka need lisakroonid, mida riik minult tahab uue maksuparandusega võtta. Asja olemus on aga minu petmises ? võttes eluasemelaenu, oli mul taskus riigi lubadus: riik soodustab parema eluaseme soetamist, lubades selleks maksuvabastust intressidelt. Ses teadmises võtsin laenu ja soetasin eluaseme.
    Kui nüüd tuleb Madis Müller rahandusministeeriumist ja teatab, et järgmise aasta eelarve on pingeline (see on põhjendus!) ja hakkab kehtima maksuvaba tulu piirang, ajab see mul harja punaseks ? mind on taas petetud. Tõenäoliselt oleksin maksuparanduse jõustumisel veel kergelt pääsenud. Mida teevad need Eesti tulevikutegijad, kes õpivad, töötavad ja soetavad eluaset samal ajal? Tahad aktiivselt elul sarvist haarata ja investeerida tulevikku ? maksa, on riigi sõnum neile.
    Olen äärmiselt ebakonstruktiivne. Ma ei tea lahendust, kuidas saaks elektri hinna tõusu tagasi pöörata või mis sunniks rahandusministeeriumi loobuma maksuvaba tulu piirangust. Kuid riik on mind petnud, ma olen vihane ja ootan lahendusi selleltsamalt riigilt. Leian, et mul on selleks täielik õigus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Sigade hinnad kukkusid Hiinas tagasi maa peale
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Leedu soovitab lahti saada Hiina telefonidest Eesti seisukoht: meil pole põhjust Leedu leidudes kahelda
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.