Eesti turgu valitsevad närvilised mehed

Artikkel

- Uudised
- Kaja Koovit
- 18. oktoober 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti turgu valitsevad närvilised mehed
Iga päev meie turul tegutsevate investoritega kokku puutuvate spetsialistide sõnul võib siinsel turul tegutsevad väikeinvestorid kõige adekvaatsemalt liigitada, võttes aluseks ajahorisondi, kui kauaks ollakse valmis oma raha investeerima.
Selle pilguga vaadates jagunevad investorid kolme gruppi, millest kõige arvukam on kuni pooleaastase rahapaigutuse tegijate rühm.
Väärtpaberiturule paigutavad raha põhiliselt 25?40aastased inimesed, kellest 98 protsenti on mehed, kinnitab Hansabank Marketsi aktsiaturgude osakonna juhataja Lauri Lind.
Vanuse ja haridustaseme järgi on investoreid gruppide vahel pea võimatu jagada, kuid üldistusena võib väita, et nooremaealiste hulgas on rohkem lühiajalisi investoreid.
Trigon Fundsi tegevdirektori Aadu Oja hinnangul on see ka igati loomulik, sest noorematel inimestel on aktiivset tööaega piisavalt ees ootamas, et võimalikud kaotused tasa teenida, mistõttu võib ka rohkem riskida.
?Kõige stabiilsemad, rahulikumad ja pikaajalisemad investorid on need, kelle vanus jääb 45 aastast ülespoole, lausub investeerimispanga Suprema juhatuse liige Sten Sumberg.
Lühiajalised spekulandid ehk väga närvilised
- haritud, kuid valdavalt mitte majandusharidusega noor 25?35aastane mees
- vaba raha vähemalt 50 000 krooni, tehinguid teeb vähemalt korra nädalas
Investeerimisstrateegia piirdub nädalatega, äärmuslikel juhtudel isegi päevadega. Eelneva investeerimiskogemusega, teavad, kuidas turg toimib. Paljud teevad õigeid otsuseid, kuid vähesed jäävad strateegiale kindlaks, sest ei jõua selle realiseerumist ära oodata, mistõttu ei pruugi olla edukad.
Tavaliselt pealiskaudsed, ettevõtete näitajad neid ei huvita ja fundamentaalanalüüsi ei tee. Pealiskaudsus suurendab riske, sest hinnakõikumisi püüdes võib ühel päeval avastada, et firma on pankrotis.
Kuni kuuekuulised investeerijad ehk lihtsalt närvilised
- mees
- vaba raha üle 100 000 krooni,
teevad aastas keskmiselt 4 tehingut
Paigutavad oma raha vähemalt pooleks aastaks, vahel ka aastaks ja seega ühe nädala lõikes eriti ei närvitse.
Investeerivad selleks, et mõne aja pärast saaksid tulu ning spekulatsioonidest ei huvitu. Ideaalselt sooviksid aasta baasil saada 20 tulu, kuid rahulduvad ka reaalsema 10?12 protsendiga.
Investeerimisotsuseid teevad teadlikult, mitte hetkeemotsioonide najal meedia ja analüütikute kommentaaride põhjal, konsulteerides maakleritega ja tundes huvi, millise ettevõttega tegemist on.
Pikaajaline, rahulik ehk ideaalne investor
- mees, üle 35aastane, investeerib pikemaajaliselt, vähemalt 2?3 aastaks
Enamikul puudub märkimisväärne informatsioon ning investeeritakse arvestusega, et 3 aasta pärast peaks aktsia hind olema praegusest kõrgem.
Tavaliselt koostavad oma portfelli mitmest aktsiast ja ei osta kõrge riskiga instrumente. Vähe selliseid investoreid ostab otse aktsiaid, pigem paigutatakse raha fondidesse ja fondiplaani.
Oma investeerimisportfelli vastu erilist huvi ei tunne, sest ei taha lasta end igapäevastest kõikumistest häirida, vaatavad selle üle umbes korra kuus.
Paraku kuulub siia väga vähe inimesi.
Hetkel kuum