• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Elukallidus tõuseb aeglaselt

    Ühispank prognoosib aasta viimastel kuudeks inflatsiooni aeglustumist ning tänavuse aasta keskmiseks inflatsiooni-näitajaks 5,7 protsenti.
    Statistikaameti poolt eile avaldatud kolmanda kvartali tarbijahinnaindeksi (THI) 6protsendilist tõusunäitajat kommenteerides ütles Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing, et number oli teada juba eelnevalt avaldatud kuutulemuste põhjal ning seetõttu uudiseks polnud.
    Sealhulgas muutusid hinnad järgmiselt: kaubad kallinesid 1,1, toidukaubad 1,7, tööstuskaubad 0,5 ja teenused odavnesid 0,1 protsenti.
    Analüütiku sõnul võiks järgnevatel kuudel THI muutus olla väiksem, jäädes 0,2 protsendi kanti. Tänavu kolmandas kvartalis kallinesid tarbekaubad ja teenused võrreldes teise kvartaliga 0,7 protsenti.
    ?Ootame, et aasta lõpus jääb inflatsioon suhteliselt tagasihoidlikuks,? ütles Kunsing, viidates alla viieprotsendilise kuunäitaja ootustele. ?Aasta keskmiseks näitajaks prognoosime 5,7 protsenti,? lisas ta.
    Ka rahandusministeerium ootab lähiajal tagasihoidlikku inflatsiooni.
    Kuigi tänavu kolmandas kvartalis kallinesid toit ja mittealkohoolsed joogid keskmiselt 9,6 protsenti võrreldes mullu sama ajavahemikuga, võib Kunsingu sõnul alates juulist täheldada pigem hindade langust.
    ?Septembris olid toiduainete ja jookide hinnad juuni tasemel,? ütles analüütik. ?See näitab, et tipp toiduainete hindades on tõenäoliselt ära olnud,? märkis ta. Kunsing lisas, et viimasel ajal pole ka enam selliseid teemasid ? nagu näiteks jutt suu- ja sõrataud ? mille abil hindasid üles lüüa.
    Hansabank Marketsi makroanalüütiku Maris Lauri sõnul oli halvenenud majandusolukorra taustal tööstustoodangu tootjahinnaindeksi langus ootuspärane, kuid prognoositust kiirem.
    Statistikaameti teatel langes tootjahinnaindeks tänavu septembris võrreldes augustiga 0,6 protsenti ja tõusis võrreldes 2000. aasta septembriga 3,6 protsenti.
    ?Langus on olnud kiirem, kui prognoosisime,? ütles Lauri, lisades, et indikaator viitab oodatust kiiremale majandusolukorra halvenemisele septembrikuus. ?Võib arvata, et see halveneb edasi,? lisas ta.
    Lauri sõnul sõltuvad töötleva tööstuse hinnad suuresti nõudmisest ja pakkumisest ning liiguvad lähtuvalt üldisest majandusseisust.
    Tarbijahinnaindeksit mõjutasid 2001. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga keskmisest enam toidu ja tubakatoodete kallinemine ning sideteenuste odavnemine. Kolmas kvartal on alati olnud ehitustegevuseks kõige soodsam, ehkki hindade kasvu jätkumine võib tähendada ehitustegevuse kasvu pidurdumist tulevikus, teatab majandusministeerium, kommenteerides kolmanda kvartali ehitushinnaindeksi tõusu.
    Tööjõuhinna tõus võib peegeldada seda, et ehitusettevõtetes on muutunud olulisemaks tööjõu kvaliteet. Makstakse suuremat palka kvalifitseeritud töötajatele, sest oskustööjõu leidmisega on raskusi.
    Ehkki ettevõtete investeerimisaktiivsus teises kvartalis alanes, võib sügisel oodata siiski ehitustegevuse mõningast elavnemist tulenevalt hooajalistest teguritest. Maailmamajanduse konjunktuuri halvenemise mõju esialgu ehitushindade arengus ei peegeldu, küll võib see avalduda ehitustegevuses aga järgmisel aastal.
    Hindade arengud on märgiks väliskeskkonna jahenemise mõju järkjärgulisest jõudmisest Eesti tootjateni, teatab majandusministeerium oma kommentaaris kolmanda kvartali makromajandusnäitajatele.
    Selle aasta tööstustoodangu tootjahinna kasvutempot iseloomustab järjepidev aeglustumine, mis on tingitud peamiselt välismaiste hinnadünaamika mõjude ülekandumisest Eesti hindadesse. Septembrikuus suurenes tööstustoodangu tootjahinnaindeks võrreldes eelmise aastaga 3,6 protsenti, sealhulgas energeetikas 11,2 protsenti ja töötlevas tööstuses 2,6 protsenti. Augustiga võrreldes alanesid toodete hinnad 0,6 protsendi võrra.
    Süvenev ebakindlus välisturgudel on avaldanud langussurvet ka impordi- ja ekspordihindadele. Tugevama surutise all on hinnad toiduaine- ja puidutööstuses, kus võib oodata ka edasist hinnalangust.
    Autor: ÄP Online
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrei Korobeinik: Eesti provintsilinn muutub Baltimaade oluliseks keskuseks
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Tootjahinnaindeks tõusis üle 15 protsendi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Saarte Liinid on välisturismi kasvuks valmis
AS Saarte Liinide juhatuse liikmete Villu Vatsfeldi ja Uku Madis Savisto kinnitusel on ka COVID-19 ajal jätkunud tavapärane regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, tuleviku osas ollakse aga optimistlikud ja välisturismi taastumiseks valmis.
AS Saarte Liinide juhatuse liikmete Villu Vatsfeldi ja Uku Madis Savisto kinnitusel on ka COVID-19 ajal jätkunud tavapärane regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, tuleviku osas ollakse aga optimistlikud ja välisturismi taastumiseks valmis.