Pool piimast läheb ELi

25. oktoober 2001, 00:00

Piimandus on meie põhjalaiuskraadil kõige rentaablim põllumajandussektor. Selle osakaal kogu põllumajanduses oli mullu 25. Põllumajanduse potentsiaalilt oleme võrreldavad Soome, Rootsi ja Iirimaaga, kus piimasektori osakaal on vastavalt 38,1, 34,9 ja 34,7, Euroopa Liidus keskmine 18.

2000. a loendati meil lehma ja toodeti 629000 t piima. Kui me suutnuks Iirimaaga sarnaselt ära kasutada oma tootmispotentsiaali, oleks lehmade arv täna olnud 188 000 ja piimatoodang 860000 t. Seega kasutame tegelikult ära 2/3 potentsiaalist. Euroopa Liitu astumisel taotleme piimatootmiskvooti 900 000 tonni. Kuidas see saavutada?

10 aasta piimatootmise langus on asendumas täna tõusuga. Kasvutempo on praegu 10-11 viimase 8 kuu andmete alusel, toodangu tõus tuleneb aga toodangu tõusust lehma kohta, kuna lehmade arv püsib stabiilsena ? 139 000. Tänavune piimatoodang võib aasta lõpuks jõuda 700 000 tonni piirile. Kuid kas me suudame seda tempot ka hoida?

Sel aastal on piimatootmine oluliselt suurenenud Raplamaal (lehmade arv kasvas 10, toodang 17), Jõgevamaal (9 ja 19) ja Lääne-Virus (5 ja 15). Piima kogutoodang on oluliselt kasvanud ka Põlva-, Tartu- ja Järvamaal. Lehmade arv on vähenenud Ida-Virus, Läänemaal ja Võrumaal.

68 karjadest koosneb kuni 10 lehmast, neis toodetakse 10 piimast. Samas 0,2 karjadest koosneb 901?1200 lehmast, kokku toodetakse 11.

1. jaanuarist 2002 jõustuvad uued toorpiima kvaliteedinõuded ja 1. juulist 2002 farmi hügieeninõuded, mis eeldavad tootjailt täiendavaid investeeringuid. Hinnanguliselt 5?7 piimast ja 30?40 lautadest ei vasta uutele nõudmistele. Seega olulist sektori kasvu lehmade arvu kasvu pealt pole lähiajal loota. Praegu tuleneb toodangu kasv söödaratsiooni parandamisest viimasel aastal.

2000. a seisuga tegutses Eestis 41 piimandusettevõtet. Seda on aga sektori konkurentsvõime säilitamiseks liiga palju. Kõik piimatööstused peavad vastama 2003. a nn eurolitsentsi nõuetele. Ka seda ei suuda paljud teha. Suurde ettevõtete sulgemislainesse võib kinni jääda arvestatav hulk tootjate raha, mis kisub alla ka tootmist.

Mullu juulist käivitunud väliskaubanduse enamsoodusre?iim ELiga on piimandusele mõjunud tulusalt. I poolaastal moodustas piimatoodete eksport ELi 51. 2000. a sama perioodiga võrreldes on piima kokkuostuhinnad suurenenud ca 28. Maailmaturu hindade langedes 2001. a II poolaastal muutuvad oluliselt atraktiivsemaks just ELi ning Kesk- ja Ida-Euroopa turud. Seetõttu tuleks liberaliseerida piimatoodete kaubavahetus ELiga võimalikult ruttu.

Eestis on kümmekond tegutsevat piimaühistut, kes valdavalt varuvad piima. On aga ka üksikuid erandeid. Tulundusühistu E-Piim on tänaseks suutnud suurendada omakapitali 107 352 kroonilt 30,5 miljonini ning ühistu kolme tööstuse aastakäive kokku on 300 miljonit krooni. E-Piimas töödeldakse ümber 12 Eestis varutavast piimast. 80 toodangust realiseeritakse Hollandis ja Saksamaal.

Täna on Eestis 3200 tootjat, kellest 2000 puudub selge perspektiiv hoida tootmist tasuvuses. Neil on kuni 10 lehma, töö tasub end ära 30?40 lehmast. Piimatootjate arv väheneb. Tööstusi peab jääma samuti vähemaks. Samas Soome Valio talunikest omanikud investeerivad Laeval täiendavasse töötlemisvõimsusse. Sama toimub hollandlaste juhitavas Põlva piimatööstuses ja itaallastest omanike Võru juustutööstuses. Paide piimatööstus tahab käivitada uut pulbritootmist.

Raskustest hoolimata on põllumajandustootjad ja põllumajandusministeerium püstitanud kõrge eesmärgi ? 900 000 tonni piimakvooti, teadmisega, et seda jagatakse vaid kord sajandis.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing