Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väiketootja peab ostma koha suurpoe müügiletil

    Taoline süsteem, kus konkreetse tööstuse toodete müügipinna osakaal kogu tooterühmale mõeldud pinnast on võrdne tööstuse turuosaga peaaegu välistab uute tegijate läbilöögi. Mingi alternatiiv on siiski ka neile jäetud: neil on võimalus osta kaupluses müügipind mingiks ajaks, mille jooksul toode peab tõestama, et teda ostetakse. Kui ostetakse, tekib turuosa ning oledki poes sees.
    Müügipinna ostmine ei tähenda automaatselt seda, et tootjal tekib mingi turuosa, sest üldjuhul pakutakse müügiks pindu, mis asuvad kusagil ostja teest eemal. Letimeetri hind sõltub tööstuse müügijuhi läbirääkimisoskusest.
    Näiteks ühe õllealuse hind nädalas võib olla umbes 1000 krooni, lisaks peab tööstus andma poele kõvasti allahindlust ja toetama toote müüki reklaamikampaaniaga. Levinud on ka, et tootja maksab teatud summa, näiteks 1500 krooni selle eest, et tema uue toote sobivus kaupluse sortimenti võetaks kaupluse igakuises sortimendinõukogus arutlusele.
    Saku Õlletehase müügiosakonna juhataja Marge Kaarma sõnul on Sakul poodidega pikaajalised lepingud. ?Kaupluste põhiväljapanekul jagatakse pind tootjate vahel vastavalt turuosadele, lisaväljapanekutel saavad kohad need, kes teevad parema pakkumise, näiteks annavad rohkem allahindlust,? räägib Kaarma. ?Ka meie peame uute toodetega, mille müük pole veel tõestatud, tunduvalt rohkem vaeva nägema kui juba sissetöötatud markidega.?
    Kaarma sõnul on kauplustele selline turuosa-süsteem kasulik, sest tundmatu tootja toode ei pruugi palju müüa. Saku õlletehasele kuulub umbes pool kogu õlleturust ning sama proportsioon on tema käes ka kaupluste õllenurkadest.
    Mahlatootja Ösel Food juhatuse esimehe Kuldar Leisi sõnul on tootja soliidse suurusega turuosa eelduseks, et ta saab oma kaupadele poes letiruumi. ?Lisaks mängib hea letikoha saamisel rolli tootja senine käekäik ? kas ta on alustaja või vana olija, allahindluste suurus jaekaupmehele ning kindlasti peab tootele olema ka mingi turundustugi,? räägib Leis. ?Samas, keegi ei viska poest välja näiteks unikaalset sojakohupiima.?
    Uuringufirma AC Nielsen hinnangul oli Ösel Foodsi Aura kaubamärki kandvate mahlade turuosa juunis-juulis 14-15 protsenti, suuremates jaekettides 18 protsenti. ?Umbes niisama suur tükk on meie käes kaupluste mahlalettides,? lisab Leis.
    Siiski pole Leisi sõnul lepinguna sätestatud seda, kuidas on tootja turuosa ja osa kaupluse müügipinnast omavahel suhtes. Samuti pole kirjas seda, mis saab siis, kui kauplus näiteks Aura mahlade väljapanekuks mõeldud letile ka mõne muu firma mahlad välja paneb. ?Meie ruumi lihtsalt ei anta ära ja kui see juhtub, eks siis tuleb kaupmeestega arutada, milles on küsimus,? selgitab Leis suuliste kokkulepete pidavust.
    Pärnu Õlu tegevdirektori Endel Vare sõnul sõltub tootja kauba väljapaneku asukoht ning letipinna suurus kahe partneri kokkuleppest, kusjuures arvesse võetakse nõudlust ühe või teise kauba järgi. ?Mida suurem turuosa, seda rohkem ruumi kaupluses,? ütles Vare. ?Minu teada eksisteerivad ka erikokkulepped, kus mõni eriti magus müügikoht tuleb tootjal poe käest lausa osta või siis puudutab erikokkulepe poele antavat allahindlust.?
    Pärnu Õlu üritab Vare sõnul just praegu rohkem kanda kinnitada Tallinnas ja Harjumaal, praegu võib Pärnu Õlut osta näiteks Stockmannist. ?Teatud kadalipp oma kauba poodi saamiseks tuleb läbi käia kasvõi selles mõttes, et suurematel kettidel pannakse sortiment mingiks ajaks paika,? lisas Vare.
    A-Selveri ostudirektori Anu Kudeviita sõnul on tootja turuosa väga ebamäärane mõiste, kui räägitakse Eesti turust, sest erinevatel jaekettidel on erinevad sihtgrupid. Eelkõige loeb antud toote olulisus kliendile. ?Valik sõltub toote müügitulemusest, trendi ennetamisest ning tulukesksusest ? keskendume sellele tootele, mis on meile kõige tulusam.?
    Uutele üritajatele Selver niisama müügipinda proovimiseks ei anna, siin loevad tootja pakutavad tingimused. ?Vaeva peab alati nägema,? tõdeb Kudeviita. ?Kui meile suudavad häid koostöövõimalusi pakkuda ka väiksed tegijad, siis on meil hea meel,? lausub ta.
    Ostudirektor räägib, et senini pole ta kogenud mõjutamist müügipinna jaotamisel. Samas ei välista ta, et keegi võib seda proovida.
    Prisma hüpermarketite ostujuhi Marge Saluste sõnul ikkagi tehakse aeg-ajalt ?naljakaid ettepanekuid?, mis sisuliselt tähendab konkurendi toote mahalaitmist ning enda toote üleskiitmist. ?Eesti tootjad seda üldiselt ei tee,? märgib ta. ?Pigem on need väiksed, endistest idabloki riikidest kaupa toovad firmad, kes püüavad iga hinna eest turule saada.?
    Riiulipind jaotatakse Prismas ikkagi kaupluse läbimüügi järgi, selgitab Saluste. Tihtipeale klapib see tootja turuosaga kokku.
    Millised on võimalused uue tootega turule tulla? ?Tuleb teha pakkumine,? selgitab ostujuht. ?Kui tegu on uudistootega, eriti veel kodumaise tuntud firma tootega, siis on väga suur võimalus pääseda Prismade sortimenti.? Kui katseajal võidab toode ostjate usalduse, siis võib kauplus riiulil ruumitegemiseks mõne vähemmüüva kauba ära korjata.
    Saluste sõnul pakutakse müükivõtmiseks tooteid pidevalt. Ta lausub, et meened ostujuhile või komisjonitasu n-ö soodsate otsuste eest pole võimalikud. ?Meil on süsteem teistsugune,? täpsustab ta. ?Regulaarsed sortimendikoosolekud otsustavad kaubavaliku.?
    Kaupmeeste Liidu tegevdirektori Marika Merilai sõnul on tootjate-hankijate rahulolematus kaupmeeste sortimendipoliitikaga rahvusvaheline nähtus ? konkurents on tugev eelkõige toidu- ja esmatarbekaupu müüvates jaekettides ning nurisejaks pooleks on just kohalik tööstus. ?Võrdsust siin olla ei saagi,? tõdeb ta. Igal ketil on oma sortimendipoliitika, mis tuleneb kas rahvusvahelisest või siis oma sisekogemusest.?
    Kaupmehi mõjutavad tootevalikul mitmed asjad ? pikaajaline koostöö, hind, turundus, maksetähtaeg, loetleb Merilai. Kõik, eriti väiksemad, ei suuda lihtsalt soovitud määral kasvõi hinnasoodustuste osas vastu tulla. ?Tulevikus hakatakse sortimenti kindlasti rohkem piirama, ettevõtetes muutub kulude kontroll suuremaks,? viitab Merilai mujal maades levinud tendentsile.
    Pistisevõtmise-teema on aga Merilai hinnangul ületähtsustatud ning rohkem kuulujutu tasemel.
    Konkurentsiamet ei näe tekkinud olukorda sekkumiseks põhjust enne, kui sõlmitud kokkulepped pole suunatud kellegi kolmanda vastu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Erje Mettas: majanduse jahtumine toob hoiused taas au sisse
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Läti börsil saab tänasest märkida uut finantsettevõtet
Investoritelt on raha kaasamas Läti finantsettevõte INDEXO, kes kaasab börsilt ligi 7,5 miljonit eurot.
Investoritelt on raha kaasamas Läti finantsettevõte INDEXO, kes kaasab börsilt ligi 7,5 miljonit eurot.
Sõõrumaa meelitas enda juurde ühe Wise'i finantsjuhi
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Enefit Greeni Soome tuulepark hakkab investoritele raha tootma järgmisel aastal
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Hägune horisont jahutas kuuma tehinguturgu, tooni annab Eesti kapital Edetabelid!
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.