Maffia paljastajad saavad uue identiteedi

Siseministeeriumi sisejulgeoleku analüüsiosakonna juhataja Lauri Taburi sõnul on kaitsealuse ühe päeva maksumuseks olenevalt kaitse tasemest kuni 5000 krooni. ?Tunnistajakaitse on mõeldud tunnistajate kaitsmiseks organiseeritud kuritegevuse asjades. Kuigi Eestis on selliseid kaasuseid võrreldes teiste endiste sotsialismileeri riikidega suhteliselt vähe, on siiski juba praegu esinenud juhuseid, kus on olnud vajalik tunnistuse saamiseks tagada tunnistajate kaitse,? lausus Tabur. Tema sõnul pole ei Eestil, Lätil ega Leedul selget ülevaadet, kui palju inimesi vastavat kaitset vajaks. Samas oleks Taburi hinnangul tunnistajakaitse läbimurdeks organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel.

?On võimalik inimene lühikeseks ajaks lihtsalt valvatavale territooriumile elama paigutada (enne kohtuotsust ?toim.) või luua talle täiesti uus identiteet,? ütles Tabur. ?Printsiibiks on, et tunnistajakaitse programmis osalejale ei looda tema endisest elust paremaid ega ka halvemaid elutingimusi.?

Taburi ütlusel peaks tunnistajakaitset tagavate seaduste muudatuste eelnõud valmima ülejärgmiseks aastaks. Seni on Eestil tunnistajakaitse valdkonnas sõlmitud kannatanu- ja tunnistajakaitse leping Balti riikidega. Siseministeeriumi arvutuste kohaselt saab Eesti eelarve väiksuse tõttu üheaegselt tunnistajakaitse programmis osaleda üks või kaks inimest, sest ainuüksi ühe inimese kaitsele võib kuluda aastas ligi 2 miljonit krooni.

Tabur sõnas, et kaitse vajalikkuse otsustajaks võiks saada kas prokurör või mõni muu kõrge justiitsametnik. Otsustajast riigiametnikule hakkab materjale ette valmistama spetsiaalne struktuuriüksus.

Keskkriminaalpolitsei asedirektor Andres Anvelt kinnitas, et tunnistajakaitse programmi järele on vajadus olemas. ?On mõeldamatu, et inimene annab kuritegeliku rühmituse kohta infot ja ta jäetakse ripakile, kaua ta ripakil siis pole,? viitas Anvelt veristele arveteklaarimistele süsteemisiseste reeturitega.

?Tegelikkuses on see aga suurt ressurssi nõudev üritus, otsime ka teisi võimalusi, kasutame anonüümse tunnistaja statuuti,? sõnas ta. ?Tohutult kallis,? kommenteeris Anvelt tunnistajakaitse pahupoolt.

Tema sõnul pole ka Balti riigid piisavalt suured, et sinna tunnistaja edukalt ära peita. ?On üks taust, kuritegelikud sidemed on tihedad,? lausus ta.

Riigiprokurör Heino Tõnismägi leidis, et esialgu piisab ühisest tunnistajakaitsest ka vaid Eestis, Lätis ja Leedus. Tema hinnangul on Eesti puhul, kus kõik tunnevad kõiki, vaid tunnistaja anonüümsuse tagamine ebapiisav, pealegi saavad kurjategijad tunnistuste põhjal hõlpsalt aimu, kes on tunnistaja. ?Tunnistajakaitse on vajalik institutsioon, eriti organiseeritud kuritegevuse asjades,? lisas riigiprokurör. Tema sõnul võiks teatud isiku tunnistajakaitses osalemise ettepaneku teha prokurör, lõplik otsus võiks jääda kohtu või siseministeeriumi kolleegiumi teha.