• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Veefirma pürib efektiivsemaks

    Tallinna linnavolikogu opositsioon soovis linnapea Tõnis Paltsile esitatud arupärimistes teada, miks Tallinna Vesi vähendab aktsiakapitali, kui mõni aasta tagasi seda hoopis suurendati. ?Mis on vahepeal muutunud?? küsisid arupärijad. Palts selgitas Raepressi vahendusel, et vahepeal on ettevõte erastatud ja finants- ning strateegiline juhtimine on seatud kõrgemale tasemele. ?Aktsiakapitali suurendamine oli mõeldud erastamisprotsessi edukuse tagamiseks. Ettevõtte kapitali suurendati, et ettevõte oleks atraktiivsem,? märkis Palts. ?Kuna puudusid pikaajalised arenguplaanid ja finantsprojektsioonid, tuli linnal sajaprotsendiliselt tagada ettevõtte püsimajäämine.?
    ASi Tallinna Vesi aktsiakapitali vähendamine ei mõjuta investeeringuprogrammi elluviimist, kinnitas eile ettevõtte juhtkond. ASi Tallinna Vesi investeeringuplaan on erastamislepinguga kinnitatud kuni aastani 2005 ning aktsiakapitali struktuurimuutused ei oma investeeringuplaani elluviimisele mingit mõju, kinnitas eile ettevõtte juhtkond. ?ASi Tallinna Vesi juhatus leiab, et aktsionäridele ettepanek vähendada veefirma aktsiakapitali ning asendada omakapital võõrkapitaliga võimaldab ettevõttel efektiivsemalt tegutseda,? kommenteeris otsust ASi Tallinna Vesi juhatuse esimees Geoffrey Thorpe.
    Paltsi sõnul on investorite poolt koostatud pikaajalisest äriplaanist tulenevalt nüüdseks selge, et ettevõte ei vaja nii palju omakapitali. Kui linnavolikogu ja linnavalitsus töötasid välja aktsiaseltsi erastamisskeemi, oli aktsiaseltsi oma- ja võõrkapitali suhe 60:40. Seoses suure sissemaksuga välisinvestorilt on see suhe 69:31. Raamatupidamislikult on ettevõtte omakapital kasvanud 1,12 miljardilt kroonilt 1,70 miljardile kroonile. ?Sisuliselt on ettevõtet finantseeritud ainult omakapitalist. Ettevõtte finantstegevus pole seetõttu efektiivne,? nentis Palts.
    Palts kinnitas, et olukorda, kus praegune 50,4% aktsiate omanik muudab ühepoolselt aktsiakapitali, ei saa juhtuda. ?Tulenevalt kuldaktsiast on Tallinna linnal vetoõigus, mis tagab linnale ja elanikele kindluse, et linn omab kontrolli ettevõtte üle,? väitis Palts. ?Seega on kõik spekulatsioonid sellel teemal alusetud ja tühised. Sama kehtib ka juhul kui investor peaks soovima ühepoolselt ettevõtte põhikirja muuta.?
    Linnavalitsus otsustas Raepressi teatel eile korrigeerida veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinda 6,89 protsendi võrra. Eratarbija hakkab seega vee eest tasuma 16 krooni kuupmeetrilt, juriidiline isik aga keskmiselt 37 krooni kuupmeetrilt. Uus hind hakkab kehtima alates 1. veebruarist 2002. Hinna korrigeerimine tuleneb Tallinna linna ja ASi Tallinna Vesi vahel 12. jaanuaril 2001 sõlmitud teenuslepingust, mis näeb ette, et vee hinda korrigeeritakse korra aastas vastavalt statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutuse võrra.
    Tarbijahinna indeksi arvestusperioodiks on juuli 2000?juuni 2001. Vee reaalhind ei muutu vastavalt erastamislepingule enne 2004 aastat. Viimane vee reaalhinna tõus toimus 1998. aastal.
    Autor: ÄP Online
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Investori kogemus: kriisiks valmistumisel võib kaotada palju rohkem
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.