Siim Kallas: Paltsi plaani võib võrrelda aknast alla hüppamisega

Miks rahandusministeerium on alustanud sellist meeletut võitlust Tallinna kavatsuse vastu suurlaenu võtta?

Maksejõuetus Tallinna puhul on sootuks midagi muud kui näiteks äriühingu või eraisiku puhul. Kui inimene ei suuda oma eluasemelaenu tagasi maksta, siis pank võtab tal selle see eluaseme käest ära. Kui Tallinn ei suuda võetud laenu tagasi maksta, siis ma ei kujuta ette, et pank hakkaks endale võtma koolimaju ja muid kinnisvaraobjekte. Tegelikult juhtub see, et niisugusel juhul asub keegi teine võlga tasuma. Ehk siis Tallinna puhul riik ja maksumaksjad, mille läbi kannatavad teised omavalitsused ? toetusfondid tuleb ju siis üle vaadata.

Minu arvates on Tallinna laenusoov hullumeelne projekt, mis päris kindlasti viib meie pealinna makseraskustesse. Üks Kesk-Ameerika legendaarsemaid diktaatoreid Duvalier asus omal ajal Haitil ehitama uut pealinna, alustades seda kukevõitluse staadioni ehitamisest. Kui ma õigesti mäletan, siis see kukevõitluse staadion saigi ainsana valmis ja Duvalier lasti vist maha. Nii lõpevad asjad siis, kui keegi võtab nõuks öelda, et just need ja need on targad valikud.

Kas te arvate, et laenuvõtmise taga võivad olla kellegi kolmanda huvid?

Kui keegi võtab laenu., siis kuhugi see raha ju kulutatakse. Ühe kulu on kellegi teise tulu. See tähendab, et ka niisuguste suurprojektide puhul on mõistagi väga palju asjast huvitatuid, kes näevad selles enda sissetulekute kasvatamise võimalust. See, kuidas Tallinn suudab võetava laenu tagasi maksta, neid ei huvita.

Kas Tallinna kavatsus võib kuidagi Eestis negatiivselt mõjutada?

Meie võitlema praegu järgmise aasta üldvalitsuse eelarve tasakaalu nimel. Kui ühes omavalitsusüksuses tekib suur puudujääk, siis muutuvad mõttetuks ka kõik ülejäänud tasakaalud. Ning seda pannakse tähele ka muus maailmas ja pole kahtlust, et Eesti usaldusväärsus saab seeläbi kannatada.

Miks ikkagi mitte laenu võtta?

Ideid, mida Eestis võiks teoreetiliselt parandada, on tohutult. Me võiksime ju ka riigi ulatuses võtta näiteks 20 miljardit krooni laenu. Olgu või vajalike tankide või lennukite ostmiseks. 20 miljardit krooni laenu meie 30 miljardi kroonise eelarve juures oleks just parajasti võrreldav Tallinna laenusooviga. Neid kohti, kuhu võiks kulutada, on kerge leida. Kuid me lähtume nendest võimalustest, mis meil on. Me ei saa teha kulupõlist eelarvet ? nii palju kui on kulusid, nii suureks kujuneb ka eelarve.

Mis puutub riigi ja omavalitsuse vahekorda, siis kõike tuleb vaadata ühe tervikuna. Mujal maailmas vaadeldakse ka omavalitsusi riigi ühe osana.

Mida soovitate Paltsile?

Tasakaalus eelarvet ja selle senise kujundamise strateegiast kinnipidamist. Seda enam, et laenu võtmine pole mõeldud üksnes investeeringuteks, vaid ka jooksvate kulutuste katmiseks.

Milliseid mõjutamisvahendeid kavatsete Paltsi vastu kasutada?

Esialgu kasutame veenmist, aga hiljem on võimalik rakendada ka muid meetodeid. Mina isiklikult olen valmis minema väga kaugele sellise laenu võtmise takistamiseks, kasutades selleks kõiki käepäraseid vahendeid, kaasa arvatud poliitilised.

Lisaks on lootus sellele, et krediidiasutused ei lähe laenu andmisele juhul, kui Tallinna rikub laenu võttes seadusi ehk ületab seadusega kehtestatud piirmäära. Kui Eesti pangad lähtuvad üldistest seaduspärasustest laenu andmisel, siis samas võib olla veendunud, et välja ilmuvad spekulatiivsed laenupakkujad. Arvatakse, et riik ei lase Tallinnal pankrotti minna ja võtab laenukohustused enda kanda.

Mina isiklikult leian, et selline omavalitsus, kes võtab üle jõu käivat laenu, peab minema pankrotti. Paraku ei ole praegu selleks olemas seadusandlikke protseduurireegleid. Kuid sellekohase seaduse eelnõu on praegu koostamisel.