Elektri hind ja riigi poliitika

1998 erastati Läänemaa elektrivõrk eesmärgiga amortiseerunud infrastruktuur efektiivseimal moel uuesti üles ehitada ja ettevõte näoga kliendi poole pöörata. Erastamiskonkursi võitis Fortumi ja Eesti Ühispanga konsortsium. Investori kopsaka investeerimiskohustuse ja optimaalse äriplaani elluviimise kõrval sisaldub erastamislepingus ka kirjeldus sellest, milline on energiaettevõtte toimekeskkond ja Eesti energiapoliitika.

Läänemaa elektrivõrgu hoogne arengujärk sai alata. Tehti õigeid asju ? juba aasta hiljem pärjati Fortum Läänemaa selle märgiks Eesti kõige kliendisõbralikuma energiaettevõtte tiitliga. Aasta tagasi lisandus Fortumi Eesti ettevõtete kontserni Läänemaa kõrvale teinegi elektrivõrk ? Fortum Viimsi. Ettevõtted täiendavad teineteist hästi.

Kolm aastat pärast Läänemaa elektrivõrgu erastamist ehk 60 aastat peale Eesti esimest riigistamislainet näikse ajaloole ring peale saavat. Eestile väga sõbraliku välisriigi ettevõttetaasriigistamise mõttega esinesid ajalehe Lääne Elu andmeil kohalikud koalitsioonipoliitikud ja üks prominentne majandustegelane...

Täna ei imestataks Euroopas, kui riigistamisest räägitaks näiteks Valgevenes, küll aga tehtaks seda siis, kui selline signaal saadetakse maailma Eestist. Uusriigistamise loosung võeti küll kiiresti päevakorralt maha. Kuid sõnum leidis juba väljaspool Eestit kõlapinda. Ka on teod, mis energeetikapoliitika vallas Eestis teoksil, kantud taasriigistamise vaimust.

Aasta algul tõstis Eesti riiklik monopoolne elektritootja sedavõrd elektri hulgihinda, et Fortumi elektrivõrke ähvardas suur kahjum. Järgides energiaseadust, pöördus elektrivõrk energiaturu inspektsiooni poole, et tariife muuta tegelikele kuludele vastavaks. Peale põhjalikku, mitu kuud väldanud analüüsi kooskõlastaski inspektsioon tariifid, tekkis ajutine ca 20-line hinnaerinevus võrreldes muu Eestiga. Ajutine, sest alates 1. aprillist 1. juulini 2002 maksavad Fortumi kliendid elektri eest kuni 22 vähem, väga väikese tarbimisega kliendid isegi kuni 2 korda vähem! Juulist võib eeldada lõpptarbijahindade ühtlustumist või siis marginaalset erinevust.

Elektrihindade regionaalne erinevus on programmeeritud praegusesse seadusandlusesse. Läänemaa ja Viimsi pole ainsad. Erinevused elektritariifides on ka Maardus ja Sakus.

Tarbijaid heidutab hinna erinevusega seotud määramatus. Olukorrale lisavad pinget poliitikute populistlikud avaldused ja samal ajal krooniline otsustusvõimetus olukorrale regionaalpoliitiliste vahenditega konstruktiivne lahendus pakkuda.

Tarbijate vastureaktsioon kõrgemale hinnale ei tulnud Fortumile ootamatusena. Seetõttu püüdsime eelnevalt teha kõike, et selle vältimiseks teisi teid leida: ettepanekuga rakendada regionaalpoliitilise meetmena erinevaid põhivõrgu ülekandetariife pöördusime juba 1999. a lõpus tollase majandusministri Pärnoja poole. Samuti püüdsime avada võimalusi odavamaks elektri hulgiostuks. Paraku monopoliseeriti elektri hulgiturg (seoses NRG lepinguga) 14. aprilli energiaseaduse muudatustega (monopoli soosiva tarbijavaenuliku seadusemuudatuse poolt hääletasid ka Läänemaalt pärit riigikogulased).

Seega, kui elektri ühesugust hinda peetakse Eestis oluliseks, tuleb selleks luua kompenseeriv mehhanism.

Selle loogika järgi, mille alusel pakuti Läänemaa elektrivõrgu uusriigistamist, võiks riigistada ka Haapsalu mudaravilad, sest nende teenused pole taskukohased enamikule eestimaalastele, ja ehk uksetehasegi, mille tooted on kallimad kui konkurentidel. Kas nende ettevõtete äriidee on üles ehitatud läänlaste tööjõu halastamatule ekspluateerimisele, infrastruktuuri lõplikule väljakurnamisele? Annab ju sellest tunnistust omanike luksuslik elustiil.

Majandus saab püsti seista ainult efektiivselt toimival, lisaväärtust looval ja ausalt makse maksval ettevõtlusel. Mudaravilate riigistamine ei tooks õnne meie õuele. Või arvab keegi teisiti? Mille poolest aga erineb Fortum nimetatud ettevõtteist? Korras infrastruktuuridele pole alternatiivi. Kui riigimehelikult terve mõistuse ja tänaste majandusmehhanismidega energeetikale ei lähene, ei maksa imestada energeetikakriisi võimalikkuse üle ka Eestis.

Savijalgadel on väide, et elektri hinna erinevus suretab ettevõtluse. Pole sellega hakkama saanud ka kohalik müügimaks, mis aastaid on kehtinud Haapsalus, ainsana Eestis. Ju siis on linnavalitsus suutnud müügimaksu tulu reinvesteerida nii hästi, et see aitab Haapsalul õilmitseda.

Praktikast on teada, et heatasemeline elektrivarustus on aluseks ettevõtluse normaalseks arenguks, ja elu jätkumisele maapiirkondades.

Fortumi Eesti elektrivõrkudel on praeguseks renoveeritud ligi 70 elektrivõrkudest, ligi 110 alajaamapiirkonda vajavad veel lähiaastatel taastamist. Paranev elektrivarustus kujuneb konkurentsieeliseks Läänemaa ja Viimsi ettevõtlusele ja heaolu üheks tagatiseks elanikkonnale. Kuid regionaalpoliitiliselt ühtne elektri hind on riikliku majanduspoliitika küsimus.

Mitme energiaettevõtte olemasolu Eestis on reaalsus, mis teenib tegelikult tarbija huve. Seda reaalsust peaks senisest enam arvesse võtma ka meie seadusandlus ja majanduspoliitika. Soodsaim tarbijatele oleks aga see, kui energeetikaturg Eestis lõpuks siiski liberaliseeritakse ja elektrit on võimalik ka mujalt osta.