Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    TV1 vara liigub firma juhtide kätte

    TV1 omanikfirma Eesti Sõltumatu Televisiooni ASi juhatuse esimees Rait Killandi põgenes esmaspäeval oma autoga TV3 ajakirjaniku Hanno Tombergi eest, kes oli tulnud valgustama TV1 nõukogu liikmete kohtumist pankrotihaldur Arno Mägiga.
    TV1 nõukogu esimees, Vilniuse raadiojaama Radio Znad Vilii juht Czeclaw Okinczyc palus teisipäeval telefonikõnele vastates helistada tund aega hiljem ja tund aega hiljem ei võtnud ta enam kõnet vastu.
    Alates augustist on Rait Killandi ja tema venna Rene firma Teleliini OÜ nimele registreeritud teleülekannete buss, mida TV1 kasutas saadete tegemisel ja mida peeti TV1 üheks väärtuslikumaks varaks. Mitme TV1 endise, tundmatuks jääda soovinud töötaja sõnul on TV1 juhid kandnud telejaamast välja teletehnikat ja pannud selle bussile.
    ?Seda peab Teleliini OÜ käest küsima, kurat võtaks,? ütles Rait Killandi vastuseks küsimusele, kuidas läks buss Teleliini nimele. Teleliini OÜ juht Rene Killandi ütles omakorda, et bussi sattumisest firma nimele teab rohkem rääkida tema vend. Rene lisas, et bussi registreeris Teleliini nimele tema ja see tuli firmale ostu-müügi tehingu käigus. Ta polnud nõus tehingu üksikasju avalikustama. Ta ütles, et see polnud Läti telejaam LNT, kellelt TV1 oli bussi rentinud. ?See oli üks teine firma,? ütles ta. Rait ja Rene Killandi on mõlemad Teleliini osanikud.
    Mitme allika väitel on Killandi loonud omaenda telefirma TV-I, mis edastab kaabeltelefirmade kaudu Poola filme ja SMS-vestlust. Rait Killandi ütles, et see ei vasta tõele. ?Kogu see temaatika on konkurentide poolt üles puhutud,? ütles ta. Ta lisas, et selleteemalised küsimused on mõistlikkusest kaugel ja järgmine kord ei soovi ta enam üldse intervjuud anda.
    Kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguse osakonna juhataja Peeter Sookruus ütles, et TV1-l saadete edastamiseks luba pole, kaabelvõrgus edastatavate saadete puhul tuleb pretensioon esitada kaabeltelefirmadele. ?Tegeleme asjaga,? lubas Sookruus.
    Esmaspäeval käisid Tallinnas Polsati esindajad Czeclaw Okinczyc ja Tomasz Kurzewski. Nad kohtusid ajutise pankrotihalduri Arno Mägiga, kel valmib kuu aja pärast ettekanne TV1 varadest ja kohustustest. Poolakad on viimased mitu kuud lubanud telejaama rahamured lahendada, aga on oma sõna murdnud.
    TV1 kolmas nõukogu liige, Joel Aasmäe investeerimispangast LHV ütles, et viimane nõukogu koosolek toimus 18. septembril, seal teadvustasid nõukogu liikmed probleemi, et kui raha juurde ei tule, siis firma likvideeritakse kas pankroti teel või muul viisil.
    Aasmäe sõnul on tema omanike esindajate käest kuulnud juttu, et raha tuleb. ?Nüüd, kus litsentsi pole, tundub, et asi liigub lõpetamise suunas,? ütles ta. ?Iseasi, kas riismetest midagi välja kasvab.? Aasmäe ütles, et TV1 peamised varad olid töötajad ja tegevusluba. ?Nüüd on need kadunud,? ütles Aasmäe.
    Polsati Balti võrgustikku loov Dariusz Mroczek kahtles samuti, kas Eestis telejaamast midagi välja tuleb. ?Eestis on nii väike turg,? ütles ta. Tema sõnul on võimalik, et Polsat omandab täielikult Läti juhtiva telejaama LNT, millest pool kuulub veel sealsele meediaärimehele Andreijs Ekisele. Ekis on loomas juba uut telekanalit TV5 ehk TV-Riga. Ekisele kuulub Eestis uudisteagentuur ETA ning analoogseid agentuure teistes Balti riikides.
    Polsati omanik, Poola meediamogul Zygmunt Solorz-Zak ütles, et tahtis muuta saadete edastamise süsteemi ja hakata edastama kanalit TV1 satelliidi vahendusel, aga kultuuriministeerium sellega ei nõustunud.
    Solorz-Zak ütles, et pole kuulnud midagi selle kohta, et TV1 juhtkond ettevõttest vara välja kandib. ?Nad ei saa seda teha, teletehnika kuulub omanikule,? ütles ta.
    TV1 omanikfirmal AS Eesti Sõltumatu Televisioon on võlgu esialgsetel andmetel kokku 120 miljonit krooni, millest 111 miljonit on seotud omaniku Polsatiga ja ligi 9 miljonit Eesti ettevõtetega. Lühiajalisi võlgu on 22 miljonit krooni.
    Pankrotihaldur Arno Mägi polnud nõus võlgade struktuuri avalikustama, kuna see võib kahjustada ettevõtte huve. Samas on varem olnud juttu sellest, et 9 miljoni sees on ligi 2 miljoni kroonine võlg ASile Ringhäälingu Saatekeskus, samas suurusjärgus on välja maksmata töötasud. Samuti on ettevõte võlgu koos viivistega Ühisliisingule ja Ühispangale teletehnika ja maja rendi eest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Teflonametnik, kel jäigi vastutus võtmata
Ain Valdmanni laadsete ametnike järgi paistab välja, et linnavõimu juures on midagi hämarat. Ärme unusta seda ka nüüd, mil konkreetselt tema töölt lahkub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ain Valdmanni laadsete ametnike järgi paistab välja, et linnavõimu juures on midagi hämarat. Ärme unusta seda ka nüüd, mil konkreetselt tema töölt lahkub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Esmaspäeval peatab börs LHV aktsiatega kauplemise
Seoses LHV aktsiate jagunemisega peatab Tallinna börs esmaspäeval nendega kauplemise ning uuesti avanemisest teatab börs eraldi.
Seoses LHV aktsiate jagunemisega peatab Tallinna börs esmaspäeval nendega kauplemise ning uuesti avanemisest teatab börs eraldi.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Haapsalu raudtee pikendamine liigub teadmata tulevikku
Lisaks Tallinna Haigla Euroopa Liidu taasterahastust eemaldamisele otsustas valitsus lõpetada ka Turba–Risti raudtee ehitamisele 34 miljoni euro mahus toetuse andmise.
Lisaks Tallinna Haigla Euroopa Liidu taasterahastust eemaldamisele otsustas valitsus lõpetada ka Turba–Risti raudtee ehitamisele 34 miljoni euro mahus toetuse andmise.
Sõda pani Stora Enso Eestis pea ületamatu väljakutse ette Ettevõttel rekordiline aasta
Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu pidi mullu rekordilise aasta teinud Stora Enso Eesti leidma Näpi tehases asenduse 60 protsendile toormele, mis seni tuli idapiiri tagant.
Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu pidi mullu rekordilise aasta teinud Stora Enso Eesti leidma Näpi tehases asenduse 60 protsendile toormele, mis seni tuli idapiiri tagant.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.