Õige info kergitab ekspordinumbreid

Nii selgus eile toimunud seminaril ?Kuidas ettevõtlusinfost kasu saada?, mille korraldasid statistikaamet, ekspordiagentuur, äriregister ja AS Connectus.

Kuigi näiteks statistikaametil on olemas väga korralik infosüsteem kogu Eesti väliskaubanduse kohta, on püsikliendilepingud sõlmitud vaid 30 ettevõttega.

Statistikaameti teabe- ja levisektori spetsialisti Margit Kottise kinnitusel on lisaks tavapärasele teabele võimalik tellida näiteks tasulisi ekspordi- ja impordiülevaateid konkreetse kaubagrupi või teenuse kohta.

?Meie tellime ainsa õlletootjana iga kuu ülevaateid, kui palju tuuakse Eestisse importõlu. See omakorda võimaldab meil teha statistikat oma turuosa kohta,? rääkis Saku Õlletehase suhtekorraldusjuht Kristina Seimann.

Hulgimüügifirma ASi Abestock jookide projektijuht Rivo Sisas märkis, et tema suhtlemiskogemus statistikaametiga on igati positiivne. ?Päringute tegemine on lihtne, vastus tuleb failiga, mida on ka endal lihtne töödelda. Oleme Eesti kaubakoodide järgi uurinud just alkoholituru impordi-ekspordistatistikat. Meile on statistiliste andmete kasutamine kasu toonud ka kliendisuhetes, konkreetsete arvudega suheldes on lihtsam oma eesmärki saavutada,? ütles Sisas.

Eesti Ekspordiagentuuris on prioriteetseteks praegu sektoriteks kuulutatud masinaehitus ja elektroonika, puidu- ja rõivatööstus ning transiit ja logistika.

?Infot ja abi saavad aga kõik ettevõtjad,? lubas agentuuri projektijuht Priit Nirgi. ?Ainsana on meil olemas info kõikide riikide tollitariifide ja nendele lisanduvate maksude kohta. Sellist infot küsitakse sageli tolliametist, kus seda aga pole.?

Tehnikakaupade hulgimüügifirma ASi Tallmac turundusjuht Anne Pungas arvas, et tihtipeale sõltub infoallikate leidmine ja kasutamine asutusesisesest koostööst. ?Keegi leiab mõne huvitava infokoha, annab ka teistele teada. Riigiasutuste poolt ootaks just otsest ettevõtjate teavitamist, kui mõni infoallikas juurde tekib, ning teavet selle kohta, millised teenused on tasulised ja milliseid võib tasuta kasutada,? rääkis Pungas.

Äriregister tahab veel selle aasta lõpul üllatada oma internetiversiooni kasutajaid sellega, et majandusaasta aruanded skaneeritakse arvutisse ning need saavad kõigile nähtavaks. ?Loodame sellega vähendada meieni jõudvaid kommentaare teemal, kuidas me ometi saame sellist bilanssi avaldada. Meie avaldame ikkagi selle, mis meile esitatakse ja skaneeritud versioonide puhul võib igaüks vaadata, kui korrektne tema äripartner on ja missuguseid andmeid esitatakse,? selgitas justiitsministeeriumi registrikeskuse arendussuuna juht Indrek Künnapas.

Künnapase sõnul on äriregistris mitme aasta tulemuste põhjal koostatud analüüsid firmade ja tegevusalade kohta, mille puhul on pankrotioht tunduvalt suurem. ?Maksujõuetuse kohta tehtud analüüsid näitavad, et teatud tegevusaladega ettevõtetel on võimalus pankrotiga lõpetada tõepoolest suurem,? kinnitas Künnapas.

Äriinfofirma ASi Connectus tegevjuht Ally Renter kiitis Eesti ettevõtjate nupukust rahvusvahelise infosüsteemi kompass. com kasutamisel. ?Kompassi kasutamine aitab kerge vaevaga välja selgitada näiteks seda, millise hinnaga müüa Poolas puuvillaseid sokke. Selleks vaadatakse infosüsteemist, kes neid seal toodab, kes müüb ning nendele saadetakse ostmissoov koos hinnapäringuga. Kui olete saanud ligi 20 vastust, on teil ka keskmine müügihind teada,? rääkis Renter.

Renter rõhutas, et ärikontakti eest tasub hoolitseda ning võimalike uute äripartnerite järgi peaks ringi vaatama ka siis, kui firmal on kümneaastane siduv leping. ?Kui see partner ootamatult ära kukub, võib ennast avastada vaakumis, kus keegi ei ole teie ettevõttest midagi kuulnud. Selles mõttes on kasulik tellida ka välispartnerite kohta taustauuringuid, mis aitavad üllatusi vältida,? selgitas Renter.

Eesti ettevõtetest on kompass.com?i süsteemis ligi 2500 ettevõtet.

Virtuaalses keskkonnas kontaktiotsimisega tegeleva hulgimüügifirma ASi Jungenti turundusnõunik Kait Liinevi sõnul ollakse ülemaailmses infobaasis eelkõige seepärast, et saada firmale väljapoole suunatud imago kogemust. ?Hulgikaubanduse kaubagrupid muutuvad kiiresti, selles mõttes kasutame seda keskkonda oma hetkeseisu teada andmiseks,? lisas Liinev.