WTO vajab edukat vooru

Kohtumisel on suur praktiline ja sümboolne tähendus. Uut vooru on vaja impulsiks maailmamajanduse languse peatamiseks ning eelmises, 15 aastat tagasi alanud vabakaubanduskõneluste voorus alustatu jätkamiseks. Teisalt peab see näitama, et terror ei suuda tõkestada maailma riikide koostööd.

Eestist sõitis eile varahommikul Katari pealinna 11liikmeline delegatsioon eesotsas välisminister Toomas Henrik Ilvesega.

Katari pealinnas Dohas toimuva kohtumise eesmärk on läbi rääkida, mille üle läbirääkimisi alustatakse. Konkreetselt riike, sealhulgas Eestit, huvitavad teemad tulevad lauale siis, kui kõnelused algavad.

WTO peasekretäri Mike Moore?i sõnul on ohud ja riskid praegu suuremad kui kaks aastat tagasi Seattle?is, kus katse uut kõnelustevooru käivitada läbi kukkus. Kolm suuremat kaubanduspiirkonda Põhja-Ameerika, Euroopa ja Kagu-Aasia on üheaegselt majanduslanguses ning väliskaubanduse kasv on kinni jäänud. Uus läbikukkumine õõnestaks kogu ülemaailmse kaubandussüsteemi ja WTO usaldusväärsust.

?Kui me uut globaalset vooru käima ei saa, hakkavad riigid otsima võimalusi piirkondlikeks ja kahepoolseteks lepeteks ning sellisel juhul on palju raskem tõrjuda populistlikku survet protektsionismiks,? ütles Moore. ?Siis kaotavad kõik.?

Seattle?i kohtumist ei kummutanud tänavarahutused, vaid lahkarvamused arenguriikide ja tööstusriikide ning tööstusriikide eneste vahel. Seekord on eeldused õnnestumiseks paremad.

11. septembri terrorirünnakud on pannud riigid ühiseid sihte selgemalt nägema. Kasvanud on arusaam maailma vaeseimate riikide probleemidest, mis on soodne pinnas terrorismile. Päevapoliitika on seegi, et kohtumine toimub julgeolekukartustest hoolimata Kataris, Araabia poolsaarel asuvas islamiriigis suhteliselt lähedal Afganistani sõjakoldele.

Siiski ei tule läbirääkimised kerged. Põhimõtteline erimeelsus valitseb teemaderingis. Kui arenguriigid soovivad enne uute teemade ette võtmist lõpetada 1994. a Uruguay voorust lahti jäänud küsimused, siis tööstusriigid pooldavad laiemat päevakorda. Uute teemadena lisanduks konkurentsi, investeeringuid, keskkonda, töökaitset jm puudutavad küsimused. Investeeringute teema on ka üks enim Eestit huvitavaid, sest Eestist välja investeerimine kasvab ning ärimehi huvitavad universaalsed reeglid.

Arenguriikide põhihuvi on tollide alandamine põllumajandus- ja tekstiiltoodetele, mis on nende peamine ekspordiartikkel. Praegu ületab tööstusriikide toetus oma põllumajandussaaduste ekspordile Aafrika SKT kokku. Arenguriigid kulutavad aga tööstusriikide tollimüüri tõttu aastas ligi 700 miljardit dollarit ehk neli korda enam arenguabi summadest. Samas ei taha arenguriigid kõnelusi laiendada toiduohutuse ja keskkonnaküsimustele, kartes sellest uusi tõkkeid. Potentsiaalne kokkupõrke koht on patendikaitse, kus USA käitumine siberi katku ravimi hinna alandamiseks on andnud arenguriikidele lisaargumendi nõuda erikohtlemist aidsiravimite tarvis. Samuti tahetakse piirata dumpinguvastaste meetmete kasutamist.

Põhirõhk on sellel, et koostöö jätkuks globaalsel tasandil ja WTO raames, et samas suunas liiguksid kõik riigid, kelle arvele langeb 90 maailma kaubandusest. Maailmapank on välja arvutanud, et kõigi tollide ja subsiidiumide kaotamine suurendaks maailma riikide sissetulekut 10 aastaga 2,8 triljoni dollari võrra, millest üle poole langeks arenguriikidele.