Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ARK: süüdlased karistatud, uurijad sõbralikult lahku

    Altkäemaksu eest juhilubade vahendajad, nendest osa Pärnu Autoregistrikeskuse töötajad ja üks politseinik, said reedel karistused. Ja üsnagi karmid, mis võib viidata n-ö näidisprotsessiks kujunemisele ? kõigi täna tegutsevate korruptantide hirmuks. Altkäemaksu võtmise eest kaks või kolm aastat reaalset vabadusekaotust on pretsedent. Samuti sai tingimisi karistada palju kodanikke, kes altkäemaksu andsid.
    Äripäeva eestvõttel ja kaitsepolitsei abiga sai ühiskond üksjagu tervemaks. Teisalt ? ilmselt sellisel kujul Äripäev politseiga rohkem koostööd ei tee. Peapõhjus on ajakirjanduse sõltumatuse säilitamine, mida koostöö politseiga piirab.
    Vabal ajakirjandusel on välja kujunenud omad ja politseil omad töömeetodid, mis ei pruugi kattuda. Ajakirjandusel pole võimalik asjadest kirjutada nii, nagu nad on, sest uurimistoimingute läbiviimine avalikustamist ei luba. Sisuliselt tuli kaks aastat, mis kulus Pärnu ARKi juhtumi põhjalikuks lahendamiseks, vaikida.
    Et ajakirjanduse põhihuvi on ühiskonnas toimuvaid protsesse kajastada, siis vaikija roll talle ei sobi. Ka mujal maailmas ei tee vaba ajakirjandus politseiga väga tihedat koostööd.
    Ühiskonnas on valupunkte, mis on kõrgendatud huvi orbiidis ja nõuavad eksperimente. Kui, siis parem juba eksperiment omal käel ette võtta ja kirjutada tulemustest.
    Pole ju uudis, et politsei vahel ei reageerigi signaalidele. Samas jääb politseile võimalus lugeda õigusrikkumistest ajalehest ja tegutseda.
    Politseile ei tarvitse jälle sobida ajakirjanduse impulsiivsus, tahtmine ise kiiresti tõendeid hankida ning süüdlased sedamaid häbiposti naelutada.
    Ajakirjanduse ja politsei koostöö kasuks räägib vajadus ühiskonda jätkuvalt tervendada. Seepärast peaks analoogseid eksperimente nagu Pärnu ARK jätkama. Mis sest, et juhtumi uurimist dirigeerib peaaegu täielikult politsei ning saab ka au ja kuulsuse üldjuhul endale.
    Koostöö viib parematele tulemustele ses mõttes, et professionaalide abiga, kui nad asjast kinni võtavad, paljastatakse laiem kuritegevuse võrgustik ja süüdlased viiakse kohtukulli ette.
    Koostöö takistus on aga, et politsei ei pea ajakirjanduse hangitud tõendeid seaduserikkumistest pädevaks. Väga kergesti võib eksperimenteerija sattuda ise kuriteos süüdistatava rolli. Nii juhtus Eesti Ekspressi ajakirjaniku Madis Jürgeniga, kui ta ?ärandas? omaenda auto. Või kui ?Pealtnägija? tegija Vahur Kersna kalpsas üle riigipiiri. Ka Äripäeval oli negatiivne kogemus, kui eksperimendi korras antud ja pildistatud pistis Tallinna Äriregistri ametnikule pidi kaela tooma kohtuasja Äripäevale.
    Politseil ja ajakirjandusel ei ole erinev arusaam üksnes sellest, mis on kuriteo asetleidmise vettpidav tõend, mis mitte. Erinev on ka suhtumine sellesse, kas ajakirjanik ise võib info hankimisel seadust rikkuda. Uurides pistisevõtmist äriregistris, rikkus Äripäeva toimetus seadust avalikkuse huvides teadlikult ja tahtlikult, samas oli valmis kandma ka seadusest tulenevat vastutust. Ja see on väga oluline.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Tööhõiveraporti ootuses sulgusid peamised USA indeksid madalamal
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.