Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tagaukse-meetod
?Seekord mindi üle piiri,? kommenteeris Ajalehtede Liidu tegevdirektor Tarmu Tammerk ETV saatejuhi Vahur Kersna Eesti?Vene piiri salaja ületamist.
?Ajakirjanikuamet ei anna seaduserikkumise litsentsi. Kui ajakirjandusliku eksperimendi puhul kaalutakse seadustest üleastumist või muid kõverteid info hankimisel, võiks enne vaadata, kas seda infot oleks ka muul viisil saanud. Niinimetatud tagaukse-meetodi kasutamisele saab põhjendust leida siis, kui teised vahendid tulemust ei andnud. Samuti siis, kui ajakirjanduseksperimendiga tõestatav suudab inimeste elu ja tervist säästa. Teisiti öeldes siis, kui mängus on tungiv avalik huvi. Kuid ka sel puhul peab ajakirjanik olema valmis kohtulikku karistust saama. Ent tal on vähemalt tugev argument, mida enda kaitseks kasutada.? (SL Õhtuleht, 09.11.2001).
___________________________________________
?Äripäeva eksperiment oli igati õigustatud, sest pani asjad liikuma. Eesti õigussüsteem käituks avalikkuse huvides, kui Äripäeva ajakirjanikele ei esitataks süüdistust altkäemaksu andmises,? kommenteeris Tarmu Tammerk äriregistris pistisevõtmise tõestuseks korraldatud eksperimenti.
?Õigustatud ajakirjanduslik eksperiment on alati märk sellest, et midagi on ühiskonnas tõsiselt viltu. Asjameeste ülbus ajakirjanduse küsimustele vastamisel (vastamisest keeldumisel) ning kõigi otste vettekadumine tekitab vajaduse lõppeks midagi ka lahendusteni viia. Ajakirjandust kannustab ebatraditsioonilisi meetodeid kasutama õiglustunne. Äripäeva pistisevõtu eksperiment oli märk, et ajakirjanduse kannatus korruptsiooni teema suhtes on katkemas. Kõik räägivad, et korruptsioon on olemas, aga süüdi pole keegi. Ajakirjandus hakkas tegema seda, mida politsei ei suuda või ei taha.? (?Eksperiment kui viimane võimalus?, ÄP 12.10.1999)