Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Siim Kallas: parem kui Tallinn üldse praegu laenu ei võtaks
Rahandusminister Siim Kallas kinnitas pärast kohtumist Tallinna linnapea Tõnis Paltsiga, et kõige parem oleks see, kui Tallinn üldse laenu ei võtaks.
Samas lisas ta, et kui Tallinna arengustrateegia nägi ette 2002. aasta laenusummaks 400 miljonit krooni, siis rahandusministeerium oma emotsioone väljendama ei hakanud.
?Küll aga ei saa lubada seda, et aasta laenusumma suureneks miljardi või seda enam poolteise miljardi kroonini,? toonitas rahandusminister.
Mingit kindlat otsust, kas riik lubab või ei luba Tallinnal järgmisel aastal suurlaenu võtta, tänasel kohtumisel ei sündinud. Rahandusminister vihjas võimalusele, et Tallinna 2002. aasta eelarve projektis võidakse veel enne volikogu otsust teha korrektuure.
?Enne kui minnakse laenu võtma, tasub kaaluda, kas kõik võimalused kulutusi kärpida on ammendatud,? ütles minister.
Kallase sõnul oli ta koos Paltsiga arutanud võimalusi Tallinna teede-ehituse rahastamiseks ning avaldas arvamust, et riigi ja linna koostöö selles vallas on võimalik.
?Ehkki Tallinnas pole formaalselt ühtegi riigiteed, tasub kaaluda linna teedeehituse rahastamist ISPA programmi raames,? tõdes Siim Kallas. ?ISPA programmi kogumaht on viieks aastaks 94,5 miljonit eurot (ligi 1,5 miljardit krooni) ning Tallinna taotlusega sellest osa saada tegeldakse. See annaks linnale tõsise lisaressursi.?
Kallas oli kriitilisel seisukohal Paltsi soovi suhtes kaasata linn Tallinna Sadama omanike hulka: ?Arutamist väärib see, kuidas parandada linna koostööd sadamaga, ent mis puutub sadama omandisuhete lõhkumisse ja osa aktsiate andmist Tallinna omandusse, siis riigi praegune seisukoht on ses suhtes eitav.? Rahandusminister viitas seejuures asjaolule, et Tallinna Sadam on küll viimastel aastatel andnud riigi eelarvesse dividendina näol märkimisväärset tulu, kuid see ei pruugi nii jätkuda. Siim Kallas märkis, et Tallinna probleemid pole võrreldavad teiste Eesti omavalitsuste probleemidega ning et otstarbekas oleks edaspidi riigi ja Tallinna eelarve koostamise ajal rohkem koostööd teha.
?Kui riigis tõmmatakse mõnedes aspektides kulutusi koomale, siis võiks sama teha ka Tallinnas,? mainis rahandusminister siiski.
Tallinna linnapea Tõnis Palts ütles pärast kohtumist Kallasega, et linna kavandatavat 1,5 miljardi kroonise laenu võtmist ta eile ministriga ei arutanudki, vaid leppis kokku, et uus kohtumine toimub tuleva nädala teisel poolel.
Palts ütles, et kohtumise käigus otsiti võimalusi linna kulude kärpimiseks, kus osa kulusid võtab enda kanda keskvalitsus. Nii näiteks hõlmaks see sadama juurdepääsuteede ja muude Tallinnas asuvate riigile oluliste teede rahastamist Euroopa Liidu tugiprogrammi ISPA toetustest. Samuti lubas Palts otsida muid võimalusi linna kulude kärpimiseks.
Lepiti ka kokku, et linn alustab edaspidi eelarvealaseid konsultatsioone rahandusministeeriumiga varem.
Paltsi sõnul seletas ta Kallasele, et vaja on lahendada maade küsimus, kus linn ei saa munitsipaliseerida maid, mis kuuluvad riigile.
Kommenteerides ettepanekut anda linnale 50 ASist Tallinna Sadam, ütles Palts, et linnal pole eesmärk olla omanik. Palts ütles, et linna maksukoormuse tõstmist pole kaalutud. ?See on äärmuslik asi, loodame, et vahendid tulevad mujalt,? ütles ta. Palts ütles, et planeeritud investeeringute mahust pole linn taganenud.