Ehitajatele laieneb sundkindlustus

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu õigusnõunik Helje Johansoo ütles eilsel Äripäeva ehitusseminaril, et uue, 1. märtsil 2002. jõustuva ehitusseaduse kohaselt peavad kindlustuse sõlmima ettevõtjad juhul, kui nad ei sõlmi ehitise omanikuga kokkulepet võimalike kahjude korvamiseks, millel on ka tagatis (näiteks pangagarantii ? toim.). Ehitusettevõtted, mille litsentsi kehtivus lõpeb pärast seaduse jõustumist, peavad ettevõtte ehitusregistris registreerima ning sundkindlustuse sõlmima hiljemalt järgmise aasta lõpuks.

Johansoo hinnangul maksab ehitusfirmadele kohustuslikuks muutuva kindlustuse kinni tellija. ?Loodame, et see siiski ei jää sundkindlustuseks, et on võimalikud kokkulepped omanike ja ehitusettevõtjate vahel,? sõnas ta.

Kuna ehitus on üks peamisi valdkondi, kus makstakse konkurentsis püsimise nimel ümbrikupalkasid, võttis seminaril sõna ka maksuameti spetsialist.

Maksuameti järelevalve osakonna juhataja Raivo Piiritalo rääkis, et maksumaksja on alati paari sammu jagu maksuametist ees. ?Samas on maksuametil võimalik maksumaksja poolt võetud riske kontrollida kolm aastat, tahtliku tegevuse tuvastamisel kuus aastat,? sõnas ta. ?See võib kaasa tuua kriminaalasja, mis lõpuks taandub konkreetsete isikuteni, siin on, mille üle mõelda,? lisas ta.

Seminaril said ehitusettevõtjaid tööinspektsiooni esindajalt vihjeid, kuidas vähendada tööõnnetuste arvu.

Tallinna ja Harjumaa tööinspektsiooni juhataja Jaan Kiviall ütles, et tänavu kümne kuuga on ehituses surma kuus ning raskelt vigastada saanud 78 inimest. Viimase seitsme aasta jooksul oli hukkunuid kõige rohkem 1998. aastal, mil ehitustöödel suri 12 ning raskel sai vigastada 60 inimest. 1999. aastal oli hukkunuid kõige vähem, siis sai surma neli, raskelt vigastada aga 58 ehitajat.

Kiviall ütles, et palju tööõnnetused ehitustöödel on tingitud sellest, et ettevõtjad ei täida seaduses sätestatud nõuet kontrollida kord nädalas ehitusplatsi. Seaduse kohaselt tuleb tellingute, tööplatvormide ja redelite korrasolekut kontrollida enne kasutuselevõttu ning hiljem regulaarselt. ?Ka seetõttu on palju õnnetusi,? ütles Kiviall.

Lisaks pidas ta õnnetuste põhjuseks ka konkurentsist tingitud töötempot ning oskamatust.

Hariduse ja Tööhõive Seirekeskuse projektijuhi Tiina Annuse esitletud statistika kohaselt õpib Eestis praegu ehitust ligi 5000 inimest, neist 2854 õpib kutsekoolides. Bakalaureuseõppes õpib ehitust 1180 inimest, keskhariduse baasil antavas diplomiõppes (rakenduslik kõrgharidus) 400 noort. Annus rõhutas ettevõtjatele oma ettekandes ?Kust saada head ehitajat??, et ehitusfirmad ei tohiks ära unustada, et häid ehitajaid saab ka koolidest.

Seminar lõppes ehitusfirmade ASi Remet juhatuse liikme Tõnu Altnurme ja E-Betoonelement ASi müügi-ja turundusdirektori Liivo Leismanni aruteluga teemal, mida ootavad üksteiselt alltöövõtja ja peatöövõtja. Alltöövõtjalt E-Betoonelemendilt jäi kõlama mõte, et peatöövõtjale ei tohiks hind olla kõige tähtsam partnerite valikul, peatöövõtjana esinenud Remeti juhatuse liige pidas alltöövõtjate juures oluliseks kokkulepitud tingimuste täitmist.