Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rootsi rahaliidu vastane on seisukohta muutnud
Rootsi parlamenti 1997. aastal Euroopa rahaliidust väljajäämise õigsuses veennud majandusprofessor Lars Calmfors usub täna, et rahaliidus osalemise eelised on suuremad, kirjutab Svenska Dagbladet.
Tollane raport tõi välja neli põhiargumenti, mille pinnalt Rootsi ?ei? otsus sündis.
Esiteks usuti, et rahaliiduga liitub vaid väike ring riike. Praeguseks on rahaliidus 15 liikmest 12.
Teiseks leiti, et rahaliiduga on riskantne liituda kui Rootsis on kõrge tööpuudus. Tänaseks on tööpuudus oluliselt alanenud ning riskid väiksemad.
Kolmandaks leidis raport, et Rootsi riigifinantsid olid sedavõrd halvas seisus, et majanduskonjunktuuri languse korral poleks rahaliidu raames eelarvevahenditest abi olnud. Tänaseks on finantsid saneeritud ning vahendid languse leevendamiseks olemas.
Neljandaks hoiatati, et rahaliidul pole negatiivselt meelestatud ELi elanikkonna hulgas piisavalt toetust ja legitiimsust.
?Arvamused on muidugi erinevad ja muutuvad, kuid tänase päeva valguses tundub rahaliiduga liitumine loomulikum samm kui siis,? ütles Calmfors.
Calmforsi sõnul on Rootsil rahaliidust välja jäädes siiski paremini läinud kui paljud arvasid. ?Ent praegu on rahaliiduga ühinemise eelised suuremad,? ütles Calmfors.