Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hans H. Luik tegi eile elu tehingu
Eile õhtul istus Luik koos värske Ekspress Grupi nõukogu liikme Selle Mõtsariga SAS Radissoni hotelli lobby-baaris ja jõi punaveini ning tähistas tagasihoidlikult tehingut, millesse ta kuni viimase hetkeni ei uskunud.
?See oli tõesti uskumatu,? kirjeldas Luik tehingut, millele ta eile kell 9.00 Tiit Sepa notaribüroos alla kirjutas. Kuu aega ette valmistatud tehingus oli tema nõustajaks Kalle Norberg investeerimispangast Suprema. Norberg töötas välja ka finantseerimise skeemi, mille järgi Luik laenas peamiselt Ühispangast kokku ligi 50 miljonit krooni, seda kinnitamata andmetel. Luik, Norberg ega ka Bonnier Grupi asepresident Thomas Axén polnud nõus tehingu üksikasju avaldama.
Oleme kokku leppinud, et selge omandistruktuur on grupi ettevõtete huvides, kommenteeris tehingut Thomas Axén.
Luik ütles, et müüs kolm aastat tagasi aktsiad Bonnier grupile, kuna tundis end konkureeriva Norra firma Schibstedi ees ebakindlalt. ?Aimasin, et avalduse taga, millega Tõnisson müüs 34 protsenti Postimehest, on ülekaaluka paki müük,? ütles Luik. Ta lisas, et täna tunneb ta end märksa kindlamalt, vaatab Schibstedi kui võrdset partnerit ja kinnitab, et praegu pole Eestis osaluse müügi aeg. ?On aeg antud aktsiaid laiali pilduda, on aeg neid tagasi osta,? ütles ta piiblit parafraseerides. Ta ütles, et kuigi pole oma elus kordagi Heldur Tõnissoniga kohtunud, soovitaks ta ka Tõnissonil Postimees tagasi osta.
Luige sõnul ei pantinud ta end tehinguga kõrini kinni. ?See tehing sündis ilma investeerimisvõimet vähendamata,? ütles ta. Tehingule aitasid kaasa Luige osalused haridusministeeriumile välja renditud endises pangahoones Tartus Munga 12 ja Pärnu villa Ammendes. Samuti jäätmekäitlustehases, mis töötleb aastas paarisaja miljoni krooni ulatuses ümber plastpudeleid ja müüb tooraine Hiinasse.
Konkureeriva meediagrupi, ASi Eesti Meedia juhatuse liige Toomas Issak ütles, et talle tundub, et tehinguni viisid lahkhelid Ekspress Grupi sees, mis said alguse Eesti Päevalehest. Tema sõnul pole neis ettevõtetes, kus nii Ekspress Grupi kui Eesti Meedia esindajad koos istuvad, mingeid probleeme.
Eesti Päevalehe probleemid Issaku arvamuse kohaselt ei lahene, vaid lehel läheb raskemaks, sest konkurendid on tugevad. Nii on Eesti magusaimal turul Tallinnas nii Postimees, SL Õhtuleht kui Eesti Päevaleht võrdsetel positsioonidel. Ta ütles, et Postimehe ja Eesti Päevalehe pinnalt ühte uut lehte ei teki, sest Postimehe poolt vaadatuna pole sellega kiiret ega vajadust. Seetõttu saab Eesti Päevaleht jätkata niikaua, kui omanikel raha jätkub.
Ekspress Grupi üheksa kuu konsolideeritud puhaskasum oli ligi 600 miljoni kroonise käibe juures 2,3 miljonit krooni, see on 23 miljoni krooni võrra parem tulemus kui möödunud aastal. Ekspress Grupp otsustas suvel liita Päevalehega senise suure kahjumi allika Mega portaali. Grupi ettevõtetest toodavat kahjumit AS Eesti Päevaleht ja trükikoda AS Printall. Ekspress Grupi finantsjuht Viktor Mahhov ütles, et ettevõtete kaupa käibe- ja kasuminumbreid ei avaldata.
Ekspress Grupp annab välja nädalalehte Eesti Ekspress ja omab 50 osalust päevalehtedes Eesti Päevaleht ja ASis SL Õhtuleht ning ASis Ajakirjade Kirjastuses, samuti 50 osalus ajakirjanduse hulgifirmas AS Lehepunkt, levifirmas AS Ekspresspost ja OÜs Eesti Meedia Foto. Ekspress Grupile kuulub 89 trükikoja ASi Printall aktsiatest.