Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keskkonnaminister tõrgub Tallinnale maad kinkimast

    Keskkonnaminister Heiki Kranich ei toeta mingil tingimusel Tallinna soovi saada tasuta ehk munitsipaliseerimise teel endale riigimaid, et neid siis ise kasudega edasi müüa, kirjutab Eesti Päevaleht.

    Tallinna linnapea Tõnis Palts kurtis üleeilsel kohtumisel rahandusminister Siim Kallasele, et linnal pole õnnestunud munitsipaliseerida arenguks vajalikke riigimaid. ?Linn ei saa areneda, kui tal arendustegevuseks maad pole,? ütles Palts. Kallas lubas seepeale maateema lähiajal valitsusse viia.
    Kranich, kelle haldusalasse maareform kuulub, ei taha aga Tallinnale tasuta maad anda, et linn sellega oma rahakotti täidaks. ?Maa on kõigi kodanike oma ja ma ei arva, et osa peaks selle pealt rohkem teenima,? ütles Kranich.
    Kranichi sõnul saavad vallad ja linnad vastavalt seadusele munitsipaliseerida maad, mis on vajalikud kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks ? see on parkide, teede, linnahoonete alune jms maa,? rääkis Kranich. ?Kui linn tahab kinnisvaraprojekte arendada, siis ei pea seda tegema teiste arvel.?
    Abilinnapea Heiki Kivimaa ei mõista, miks peaks riik tahtma Tallinnas maid omada ja nendel ise tegevust arendada. ?Pealegi, riigi eelarves oleks näiteks 100 miljoni lisakrooni saamine Tallinnas asuva maa müügist väga väike summa, Tallinna 4?5 miljardi kroonise eelarve jaoks aga suur raha,? rääkis Kivimaa.
    ?Kui Tallinn tahab hoonestusõiguse alusel maad müüa, siis paneb riik endale kuuluva maa vastavalt seadusele avalikul enampakkumisel müüki,? selgitas Kranich, lisades, et nii on see igal pool kohalikes omavalitsustes siiani käinud.
    Linnavalitsuse munitsipaalmaade osakonna juhataja Alo Brandti sõnul soovib Tallinn arendustegevuse jaoks munitsipaliseerida 300 hektarit riigimaad, millest enamik on Lasnamäel ja Mustamäel endised linnamaad. Brandt tõdes, et nende maade puhul ei ole juttu väga kiiresti toimuvast arendustegevusest.
    Ärilises mõttes magusamad maatükid on 60 hektarit Paldiski maanteel Mustjõe piirkonnas ning umbes 40 hektarit Pelgurannas. Samuti mereäärne maa Paljassaares.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Teflonametnik, kel jäigi vastutus võtmata
Ain Valdmanni laadsete ametnike järgi paistab välja, et linnavõimu juures on midagi hämarat. Ärme unusta seda ka nüüd, mil konkreetselt tema töölt lahkub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ain Valdmanni laadsete ametnike järgi paistab välja, et linnavõimu juures on midagi hämarat. Ärme unusta seda ka nüüd, mil konkreetselt tema töölt lahkub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kolmapäeval otsis USA aktsiaturg suunda, nafta hind langes
Kolmapäeval kõikus USA aktsiaturg plussi ja miinuse vahel ning päev lõpetati väikeses miinuses, kui investorid ootasid järgmisi märke majanduse suundumusest ning keskpankade juhid rääkisid inflatsiooniga võitlemisest.
Kolmapäeval kõikus USA aktsiaturg plussi ja miinuse vahel ning päev lõpetati väikeses miinuses, kui investorid ootasid järgmisi märke majanduse suundumusest ning keskpankade juhid rääkisid inflatsiooniga võitlemisest.
Tallinna kommunaalameti igavene juht paneb ameti maha
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Vanemahüvitise lõhe oli läbi aastate väikseim
Statistikaameti andmetel oli keskmine vanemahüvitise suurus eelmisel aastal naistel 1205 eurot ning meestel 1463 eurot kuus. Kokku sai eelmisel aastal vanemahüvitist 38 882 eestlast, kellest kolmandik olid mehed.
Statistikaameti andmetel oli keskmine vanemahüvitise suurus eelmisel aastal naistel 1205 eurot ning meestel 1463 eurot kuus. Kokku sai eelmisel aastal vanemahüvitist 38 882 eestlast, kellest kolmandik olid mehed.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.