Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Poola püüab tempot tõsta
Päev pärast raporti avalikustamist teatas peaminister Leszek Miller, et Poola on nõus seitsmeaastase piiranguga tööjõu vabale liikumisele ning lühendama piirangu taotlust välismaalaste maaostuõigusele 18 aastalt 12 aastale.
Samuti ei piirata investorite maaostu soovi.
?Need on läbirääkimiste jaoks murrangulised otsused,? ütles Leszek Miller, avaldades veendumust, et Poola liitumiskõnelused tuleval aasta lõpetab.
Praegu on Poola esimesena liitumiskõnelusi alustanud riikidest Eesti järel edurivi lõpus, suletud 18 peatükki.
Teisipäeval avaldatud eduraportis kiidab Euroopa Komisjon kõiki kandidaatriike ning näeb võimalust, et kümme neist, Poola sealhulgas, aastal 2004 liidu liikmeks saab.
Samas pole saladus, et Poolal on ettevalmistustega tõsiseid probleeme, ehkki poliitiliselt on liidu laienemist ilma Poolata raske ette kujutada. Poola on üksi niisama suur kui teised kandidaatriigid kokku. Poola on Euroopa Liidule kõige olulisem turg ning saanud sealt enim otseseid välisinvesteeringuid.
Samas on Poolal kuhjunud probleeme nii majanduses, sisepoliitikas kui liitumiskõnelustel. Juba kõlab hääli, et ELi tempo on liiga kiire ? Nordea Panga hinnangul pole Poola liitumisküps enne 2005?2006 aastat.
Komisjoni raport hoiatab Poolat majanduse seisukorra pärast, kus kasv on järsult aeglustunud ning tööpuudus üle 16. Sel aastal kasvab Poola majandus vaid 2, mis on aeglaseim kasv kommunismi kokkuvarisemisest saadik. Tööpuudus ähvardab tuleval aastal tõusta 20 protsendile. Analüütikute hinnangul peab majandus kasvama vähemalt 5, et tööpuuduse kasv peatuks.
Muret teeb ka Poola riigifinantside seis. Kui kaks aastat tagasi zloti stabiilsust ohustanud jooksevkonto defitsiit on kontrolli alla saadud, on tekkinud uus auk riigieelarves. Ilma kokkuhoiu ja uute tuluallikateta võib riigieelarve defitsiit 2002. a kasvada 11 protsendile SKTst, mida on ?raske finantseerida muutumata teiseks Argentinaks,? kommenteeris ühe kohaliku panga analüütik.
Majandusprobleemid on osaliselt tingitud tagasiminekust USAs ja Euroopas, eelkõige Saksamaal, kuhu läheb kolmandik Poola ekspordist. Järsult on vähenenud siseturu nõudlus. Uute autode müük kahanes Poolas esimesel poolaastal 30. Nõudluse vähenemine elamispinna järele seab raskustesse ehitusfirmad ? sel nädalal teatas Rootsi Skanska 4000 töölise koondamisest Poola tütarfirmas, ka NCC ja Peab tõmbavad tegevust koomale. Investeeringuid hoiab tagasi Poola keskpanga 13 laenuintress, mis on Euroopas üks kõrgeimaid.
Eelmise valitsuse reformidest on edu saatnud vaid pensionireformi. Täielikuks läbikukkumiseks on tervishoiureform ning pooliku eduga haldus- ja haridusreform. Uuel valitsusel tuleb kiiremas korras reformida tööjõuturgu reguleerivad seadused, mis praegu kõike muud kui soodustavad uute töökohtade loomist.
Majanduse kõrval on valitsuse teine prioriteet Euroopa Liit. Siin lisab probleeme parlament, kuhu viimaste valimistega pääses kaks tugevat ELi vastast parteid. Euroskeptikute käes on 20 parlamendikohtadest ning põllumajandusministri portfell, mis on Poolale ELi kõnelustel kõige raskem valdkond.
Poolakate hulgas on toetus Euroopa Liidule kahanenud vähem kui 60 protsendile. Euroopa Komisjoni presidenti Romano Prodit tervitati Poola külaskäigu ajal munarahega. Referendumi ELiga liitumise üle tahab valitsus korraldada 2003. aastal.