Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Säästumarket kisub Tartu hinnasõtta

    ?Eriti on meie hindadele reageerinud senine Tartu odavaim kaupleja jaemüügiturul Tirsi Hulgi, aga ka näiteks ühte kauplusladu omav Soodusmarket,? rääkis Säästumarketi keti juht Maldar Mäesalu. ?Kui meie muudame mingi kaubagrupi hindu, siis kohendavad hindu ka nemad.?
    Mäesalu sõnul reageeris Tirsi Hulgi näiteks kohe sellele, kui Säästumarket poolteist kuud tagasi alandas juurdehindluse protsenti 14,5 protsendilt umbes ühe protsendi võrra. ?Tirsi Hulgi kujundab hindu meie järgi, unustades ära, mis see neile majanduslikult tähendab,? ütles Mäesalu. ?Tirsi Hulgil kui üksiküritajal läheb meie suure kauplusteketiga hinnavõitlust pidades järjest raskemaks.?
    Mäesalu hinnangul on Tartu parim näide Säästumarketi hindadele järelejooksmisest Eestis. Mäesalu kinnitusel hakkavad nad Tartu turul veel jõulisemalt tegutsema. ?Suured kauplusteketid võivad natuke piirkonniti eristuda ja kuna Tartu piirkond on oluline, siis võib-olla tuleks tartlastest klientidele veel suuremat meelehead teha,? vihjas Mäesalu ees ootavale hindade alanemise võimalusele.
    Säästumarket on tänavu Tartus avanud neli kauplust. ?Lähitulevikus ilmselt Tartusse uusi kaupluseid juurde ei ehita,? lisas Mäesalu. Tänavuse aasta lõpuks on Säästumarketil üle Eesti 33 discounter-keti kauplust. Säästumarketid taotlevad madalat hinda, müües kaupa alustelt, mitte riiulitelt.
    Eile uue kaupluslao avanud Tirsi Hulgi juhatuse liikme Toomas Määritsa sõnul ei pea nad oma põhikonkurendiks mitte Säästumarketit, vaid Kesko SuperNettot. ?Säästumarketis on head hinnad, aga kauba sortiment on neil väike,? põhjendas Määrits. ?SuperNettol on suur sortiment ja nemad müüvad samuti hinda.?
    Määritsa kinnitusel jälgivad nad Säästumarketi hindasid ning püüavad olla samade toodetega samas hinnaklassis. ?Meie saame mängida teiste kaupadega ja teha sooduskampaaniaid.? Määritsa sõnul on neil jõudu hinnasõjaga kaasa minna, sest Tirsi Hulgil on lühemad maksetähtajad tarnijatele, kiire käive ning soodsad lepingud.
    Määrits tunnistas, et Eesti erakapitalil põhineval Tirsi Hulgil on raske. ?Olime arvestanud, et käive pärast Säästumarketite ja teiste suurte kaupluste turuletulekut tänavu langeb,? rääkis Määrits ja lisas, et ometi otsustasid nad ruumipuuduse tõttu investeerida uue kaupluslao ehitusse 20 miljonit krooni. Eile avatud uues kaupluslaos on 1500 ruutmeetrit müügipinda. Olemasolevas kaupluslaos Turu tänaval on müügipinda 740 ruutmeetrit.
    Tartu Tarbijate Kooperatiivi tegevdirektori Tarmo Pungeri sõnul ei ole Säästumarketi turuletulek avaldanud neile suurt mõju. ?Meie kauplused on keskendunud laiale kaubavalikule ning kaupade kättesaadavusele mõistliku hinnaga,? põhjendas Punger. ?Säästumarket on keskendunud odavalt müümisele.?
    Punger kinnitas, et nad jälgivad Säästumarketi hinnataset. ?Püüame teha nii, et tarbijal oleks võimalik ka meie kauplustest saada vähemalt igas analoogses kaubarühmas mõnda toodet sarnase hinnatasemega,? ütles Punger ja lisas, et Säästumarket on Tartus leidnud eelkõige kliente turu ja jaemüügiga tegelevate hulgiladude arvel.
    Tartu suurimas kaubanduskeskuses Lõunakeskuses asuva Maksimarketi juhataja Helve Kaljumäe hinnangul ei kattu nende ja Säästumarketi kliendid.
    ?Meil käivad jõukamad kliendid, kes saavad ühest kohast kõik vajaliku,? rääkis Kaljumägi. ?Säästumarketisse minnakse tegema tihti vaid üksikut ostu, näiteks olen seal koeratoitu ostmas käinud.?
  • Hetkel kuum
Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.