• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vihula mõis omaniku teadmata müüki pandud

    Eelmise neljapäeva Eesti Ekspressis ilmus kuulutus, milles 12,5 miljoni krooni eest pakutakse müüa Vihula mõisakompleksi. Mõisa omanik kinnitab aga, et tema pole müügisoovi avaldanud ja kuuleb sellest esimest korda, kirjutab Virumaa Teataja.

    Vihula mõis kuulub ASile Pirita Laevad. Nimetatud firma põhiomanikuks on Soome kodanik Mikko Juhani Laaksonen.
    Ettevõtte juhatusse kuulub ka eestlane Aavo Maasing, kes on ühtlasi Laaksose usaldusisikuks.
    Virumaa Teataja helistas Aavo Maasingule reedel, paludes mõisa müügi kohta kommentaari. Selleks ajaks oli teade mõisa müügi kohta ilmunud ka uudisteagentuuri BNS vahendusel.
    ?Meie poolt ei ole müügiks mingit initsiatiivi,? imestas Maasing ja päris, kust üldse selline info pärineb. ?Tegeleme vaikselt mõisa taastamisega. Jah, me tunneme huvi investorite vastu, aga müügiks pole me küll initsiatiivi näidanud.?
    Maasing välistas võimaluse, et mõisa põhiomanik Mikko Laaksonen tegutseb temaga kooskõlastamata ja on mõisakompleksi oma initsiatiivil müüki pannud.
    Virumaa Teataja helistas Eesti Ekspressis avaldatud telefoninumbril. End Riinana ja maaklerina esitlenud naisterahvas kinnitas, et mõis on tõepoolest müügis.
    Riina, hiljem selgus, et tegemist on füüsilisest isikust ettevõtja Riina Ülesooga, oli omakorda üllatunud Virumaa Teataja väite peale, et Vihula mõisa omanik ei tea müügist midagi.
    Ülesoo selgitas, et on Aavo Maasinguga rääkinud Vihula müügist juba pikemat aega, viimati suheldi telefoni teel paar nädalat tagasi. ?Noh, võib-olla on minu apsakas. Ma ei tea, kas Maasing tahab sellest rääkida,? arutles maakler.
    Virumaa Teataja sai eile ühendust ka mõisa põhiomaniku Mikko Laaksoneniga. Viimane puhkes naerma, kui kuulis, et ajaleht tunneb huvi mõisa võimaliku müügi vastu. ?Seal on igasuguseid ?ostjaid? vaatamas käinud, aga mul ei ole müügihuvi,? kinnitas ta ja rääkis samadest plaanidest, mida tutvustas Aavo Maasing. Samas kinnitas Laaksonen huvi investorite vastu.
    Vihula mõis sai ajakirjanduses tuntuks pärast seda, kui tema segaste omandisuhete pärast neli-viis aastat tagasi tõsiselt piike murti. Mõisa aktsiate omanikuks olid paljud Vihula valla elanikud, kes said aktsiaid omandireformi tööosakute eest. Mõisa aktsiatega oli seotud ka Vihula vald.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Investori kogemus: kriisiks valmistumisel võib kaotada palju rohkem
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.