Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Jaekaubandus üllatas
Möödunud nädalal üllatasid Ameerika Ühendriigid tugeva jaemüügi kasvuga oktoobris. USA majandusministeeriumi andmetel kasvas maailma suurimas majanduses jaemüük pärast 2,2protsendilist langust septembris 7,1. Jaemüügi rekordilise kasvu taga oli eelkõige autode läbimüük, mis tänu gigantide General Motorsi ja Ford Motor Co nullintressiga liisingupoliitikale hüppas veidi üle veerandi ? 26,4 protsenti.
Aga ka siis, kui automüüki mitte arvestada, kasvas jaemüük tervelt protsendi võrra, mis oli tunduvalt rohkem kui analüütikute poolt prognoositud 0,4 protsenti.
Sellest, et USA jaemüüjatel on pärast 11. septembri terrorirünnakut hästi läinud, annavad tunnistust ka juhtivate jaemüügikettide kolmanda kvartali majandustulemused.
Maailma suurim jaemüügikett Wal-Mart teatas kolmandas kvartalis 8,2protsendilisest kasumi kasvust. Texase osariigis asuv J.C. Penny teatas kolmandas kvartalis 0,13dollarilisest puhaskasumist aktsia kohta, kusjuures eelmise aasta kolmandas kvartalis sai jaemüügikett iga aktsia kohta 0,24 dollarit kahjumit.
Maailma suurimaid remonditarvikutega kauplevaid jaemüügikette Home Depot teatas aga koguni 20protsendilisest kasumi kasvust kolmandas kvartalis ja dividendimäära suurendamisest 25 protsendi võrra. Tõsi, kompanii maksab dividende suhteliselt vähe ? 5 USA senti kvartalis.
Energeetikasektorist tulid aga möödunud nädalal halvad uudised. Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC) ei suutnud oma tahet läbi suruda ning sundida kartelli mittekuuluvaid riike koos nendega naftatootmist vähendama. OPECi naftaministrite erakorralisel nõupidamisel võeti küll vastu otsus alates 1. jaanuarist vähendada tootmist 1,5 miljoni barreli võrra ööpäevas, kuid seda tingimusel, et kartelli mittekuuluvad riigid tulevad nendega kaasa ja vähendavad tootmist poole miljoni barreli võrra ööpäevas. Kartelli mittekuuluvad riigid sellest plaanist eriti vaimustatud ei ole. Venemaa lubas alandada tootmist vaid 30 000 barreli võrra ööpäevas, Norra aga teatas, et praegu on nafta hinnatase piisavalt kõrgel ja tootmise vähendamise vajadust nad ei näe.
Tulemusena langes nafta hind paari päevaga ligi viiendiku. Pea sama suure kolinaga kukkusid energeetikafirmade aktsiad ja investeerimispangad ruttasid kärpima nende reitinguid ning hinnasihte. Kolmanda kvartali kasumid olid energeetikagigantidel kuni 20 protsenti väiksemad kui eelmisel aastal. Neljas kvartal tuleb tõenäoliselt veel kehvem.