Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Diagnostikakeskus tekitab erimeelsusi
?Meie idee oli leida investor diagnostikakeskuse rahastamiseks, et osta uut aparatuuri,? sõnas Tallinna diagnostikakeskuse peaarst Agu Kivilo. ?Paraku väljus see protsess minu kontrolli alt, vahele tulid uued huvilised. Viimati rääkisin sellest Peeter Mardnaga, kes oli Tsahkna initsiatiivil kohtunud PCA esindajaga.?
Kivilo märkis, et Anders Tsahkna ärilised huvid muutuvad eriarstiabi osutamisele ja uuringute tegemisele liialt koormavaks, mis viib uuringute kättesaadavuse vähenemisele. Kivilo on seda meelt, et parim lahend efektiivse ja kättesaadava diagnostikateenuse arendamiseks on iseseisva sihtasutuse loomine. See võimaldab soodsaid investeeringuid ja välistab nende mittesihipärase kasutamise.
Investeerimispanga PCA Corporate Finance Eesti esindaja Mart Opmann kinnitas, et ta on rääkinud nii Kivilo kui ka Tsahknaga diagnostikakeskusele vajaliku aparatuuri ostmise finantseerimisest. Opmann märkis, et juttu on olnud summast suurusjärgus 2?3 miljonit USA dollarit.
?Tegelikult on kogu projekt takerdunud ootuses, et lahenevad Ida- ja Lääne-Tallinna Keskhaigla moodustamisega seotud juriidilised probleemid,? ütles ta. ?Võib-olla enne jõule või siis järgmise aasta jaanuaris saab võimalikest investeeringutest juba konkreetsemalt kõnelda.?
Opmann lisas, et ka tema on kursis Soome eraarstidele kuuluva firma Mehilane huvist osaluse omandamise vastu diagnostikakeskuses. ?Ent Soome üks suuremaid erahaiglate omanikke Mehilane on minu teada näidanud juba viimased kolm-neli aastat üles huvi Eesti vastu, kuid mingit tehingut pole sündinud.?
Mart Opmann kinnitas, et investorite esindajana on tema mõistagi huvitatud diagnostikakeskusest kui eraldiseisvast struktuurist, ehkki Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimeheks valitud Peeter Mardna on sellele vastu.
Lääne-Tallinna Keskhaigla nõukogu liige Helle Kalda ütles, et oktoobris toimunud nõukogu koosolekul üritati diagnostikakeskuse viimist eraldiseisvaks üksuseks vägisi läbi suruda, ehkki päevakorras oli see informatiivse punktina.
?Eriti surus seda peale nõukogu esimees Vladimir Afanasjev, Tsahkna kui nõukogu liige esile ei kippunud,? meenutas Kalda. ?Otsest hääletamist ei toimunud, sest küsimus ei olnud sel kujul ette valmistatud. Ma muidugi ei tea, mis kulisside taga toimus, aga selge on, et kui nad tahavad selle läbi suruda, siis nad seda ka teevad,? tõdes Helle Kalda. ?Mina ise olen diagnostikakeskuse iseseisvaks aktsiaseltsiks muutmise vastu, kui üldse, siis seda peaks otsustama Tallinna volikogu. Praeguse kava kohaselt pidi keskus jääma ju Ida-Tallinna Keskhaigla koosseisu. Koosolekul väideti, et ka Mardna olevat keskuse iseseisvumise tuline pooldaja.?
Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Peeter Mardna kinnitas, et ta pole kunagi olnud diagnostikakeskuse eraldumise poolt: ?See on poliitikute jutt.?
Mardna ütles, et tema vastuseisu põhjus peitub haigete ravi ja uuringute erinevas hinnatasemes: ?Kui me viiksime uuringud iseseisva üksuse alla, siis millise raha eest me sel juhul haigeid hakkame ravima,? tõdes Peeter Mardna. ?Praegu on kasumlikud üksnes uuringud, ravi toodab aga vaid miinust. 650 krooniga ööpäevas ei ole võimalik haiget ravida ja toita ning talle voodikohta pakkuda.?
Nõmme haigla peaarst Peep Põdder võtab ajakirjaniku küsimuse peale reserveeritud hoiaku: ?Lojaalse ametnikuna ma ei saa seda kommenteerida.?
Sotsiaalministeerium väljendas oma suhtumist Tallinnas toimuvasse avalike suhete juhi Sigrid Tappo suu läbi: ?Me oleme nendest asjadest kuulnud, aga me ei saa seda kuidagi takistada. Tallinna tervishoiu- ja meditsiiniasutused, diagnostikakeskus sealhulgas, on omaniku ehk linna vara ning tal on õigus sellega teha mida tahes.?
Autor: ÄP Online