Kahtlane omaalgatus integratsioonis

Artikkel

- Uudised
- 19. november 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kahtlane omaalgatus integratsioonis
Kui avalikkuses räägitakse riigi ja kohalike omavalitsuste rahaga mittetulundusühingutelt (MTÜ) teenuste ostmisest või nende projektide toetamisest, on mõndagi MTÜd nimetatud tundmatuks. Siit tuletatakse näiliselt loogiline seisukoht: ?Mina ei tunne ? järelikult tarbetu (võib-olla isegi kahtlane)!?
Integratsiooni Sihtasutuselt on jutumärkides hoolitsevalt küsitud, millist metoodikat kasutavad kümned MTÜd, kes korraldavad keelelaagreid eesti keele õpetamiseks tuhandetele muukeelsetele lastele.
Kuna enamik laagriõpetajaist on üldhariduskoolide eesti keele õpetajad, siis seatakse nii põhjendamatult kahtluse alla koolide eesti keele õpetajate ametialased oskused ja nende hea tahe aidata lapsi koolivaheajal. Isegi seda küsitakse, et miks on neid integratsioonitegevuste teostajaid (loe: omaalgatust) nii palju?
Kodanikuühiskond annab võimaluse selleks, et riik ei pea mitte kõiki ühiskonnale olulisi teenuseid ise osutama. Neid teenuseid võib ka osta või toetada vastavat omaalgatust.
Integratsioonitegevustest rääkides on oluline mõista, et maksumaksja raha erinevatesse tegevustesse suunamine (administreerimine) ning teenuste osutamine tuleb teostada eraldi üksustes. Oleks absurdne, kui raha käsutaja osutaks osa teenust ise ja osa ostaks teistelt.
Uuest, Euroopa Liidu nõuetele vastavast Riigihangete seadusest ei tulene üldse kohustust maksumaksja raha eest hoolt kanda. Seadus räägib vaid hanke teostajast.
Teenuse saaja seisukohalt pole vahet, kas see tuleb rahvusvaheliselt suurfirmalt või kohalikult aktsiaseltsilt, osaühingult või mittetulundusühingult. Oluline on teenuse kvaliteet.
Integratsiooni Sihtasutus teostab oma eesmärke põhiliselt kodanikualgatuse kaudu. Senine kogemus on näidanud, et MTÜd suudavad kvaliteetselt osutada neid teenuseid, mille puhul on vaja tunda kohalikke olusid, eelkõige muidugi inimesi. Väikesed ühingud on paindlikumad reageerima muutuvatele vajadustele ning neil on väiksemad halduskulud. Vabatahtlike kaasamine vähendab kulutusi veelgi.
Paari inimese omaalgatusel põhineva ühingu eesmärgid on enamasti seotud sotsiaalprobleemidega. Need ei eelda teenuse paremaks müümiseks ühingu tuntukstegemist. Samas ei suudeta sotsiaalsfääris tegutsedes koguda piisavalt vahendeid teenuste arendamiseks.
Tänu rahvusvahelistele kontaktidele on nii mõnigi MTÜ saanud sama hea tegevuste planeerimise koolituse kui äriühingute töötajad.
Väikeste ühingute igapäevaseks probleemiks on aga juriidiliste, raamatupidamislike ja muude taoliste haldusülesannete kuhjumine inimestele, kelle tegelik kutsumus on aidata ligimest.
Siit tuleneb rahalisi vahendeid suunava üksuse ülesanne vajaduse korral kindlustada teenuste paremaks osutamiseks mittetulundusühingute täiendav metoodiline juhendamine, koolitus, samuti tulemuste analüüs, samas rangelt kontrollides neile pandud ülesannete täitmist.
Probleemid võivad tekkida sellise tähelepanu ja kontrolli puudusest, mitte aga sellest, et mittetulundusühingutes oleksid riigiametnikest ja firmade töötajatest erinevad inimesed.
Autor: Mati Luik
Hetkel kuum