Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti võlakirjade emissiooni vastu suur huvi
Detsembri esimesel nädalal emiteerib riik 1,56 mld krooni ulatuses võlakirju, sellest 1,3 mld läheb välislaenude kustutamiseks. 238,7 mln läheb kaugseire radarisüsteemi ostuks.
Refinantseerimisele mineva laenuportfelli pikkus keskmiselt 5-6 aastat. Laenude refinantseerimise järel on aastas keskmine kokkuhoid intresside pealt 20-30 mln krooni ringis. Näiteks 2003. aastal lõpevad kaks eurolaenu, mille intress on 8,18 protsenti. Eesti riigi keskmine välislaenudelt makstav intress oli oktoobri lõpu seisuga 7,11 protsenti aastas.
Rahandusministeeriumist riigikassa osakonnast Martina Proosa hinnangul
mõjutab riigireitingu muutmine Standard Poor`si poolt emissiooni hinda positiivses suunas, sest pakkujate ring laieneb. 'Kuid täpsem mõju selgub alles pakkumise käigus,' ütles Proosa.
Proosa ütlust mööda on emissiooni vastu olnud suur huvi, sest Eesti on rahvusvahelisel võlakirjade turul esmakordselt ja riigi reiting on väga hea.
Proosa ütles, et võlakirjade emiteerimise kasuks otsustati, sest võlakirjade hind on võrreldes laenuga soodsam ja kulud väiksemad. 'Et võlakirjade emissioonist saadava raha sihtotstarve ei ole kindel, saab seda kasutada just selleks, milleks kõige rohkem vaja. Laenude puhul võib raha seista mõne aja täiesti kasutult, samas peab riik laenult intresse maksma,' ütles Proosa.