• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti võlakirjade emissiooni vastu suur huvi

    Detsembri esimesel nädalal emiteerib riik 1,56 mld krooni ulatuses võlakirju, sellest 1,3 mld läheb välislaenude kustutamiseks. 238,7 mln läheb kaugseire radarisüsteemi ostuks.

    Refinantseerimisele mineva laenuportfelli pikkus keskmiselt 5-6 aastat. Laenude refinantseerimise järel on aastas keskmine kokkuhoid intresside pealt 20-30 mln krooni ringis. Näiteks 2003. aastal lõpevad kaks eurolaenu, mille intress on 8,18 protsenti. Eesti riigi keskmine välislaenudelt makstav intress oli oktoobri lõpu seisuga 7,11 protsenti aastas.
    Rahandusministeeriumist riigikassa osakonnast Martina Proosa hinnangul
    mõjutab riigireitingu muutmine Standard Poor`si poolt emissiooni hinda positiivses suunas, sest pakkujate ring laieneb. 'Kuid täpsem mõju selgub alles pakkumise käigus,' ütles Proosa.
    Proosa ütlust mööda on emissiooni vastu olnud suur huvi, sest Eesti on rahvusvahelisel võlakirjade turul esmakordselt ja riigi reiting on väga hea.
    Proosa ütles, et võlakirjade emiteerimise kasuks otsustati, sest võlakirjade hind on võrreldes laenuga soodsam ja kulud väiksemad. 'Et võlakirjade emissioonist saadava raha sihtotstarve ei ole kindel, saab seda kasutada just selleks, milleks kõige rohkem vaja. Laenude puhul võib raha seista mõne aja täiesti kasutult, samas peab riik laenult intresse maksma,' ütles Proosa.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Triinu Järviste: kas Eesti haiglaid tohib piiramatult rahastada?
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kaua tants kinnisvaraturul ja pinged tööturul veel kestavad?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Andmekaitsele läbi sõrmede vaatamine maksab miljoneid
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.