Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti võlakirjade emissiooni vastu suur huvi

    Detsembri esimesel nädalal emiteerib riik 1,56 mld krooni ulatuses võlakirju, sellest 1,3 mld läheb välislaenude kustutamiseks. 238,7 mln läheb kaugseire radarisüsteemi ostuks.

    Refinantseerimisele mineva laenuportfelli pikkus keskmiselt 5-6 aastat. Laenude refinantseerimise järel on aastas keskmine kokkuhoid intresside pealt 20-30 mln krooni ringis. Näiteks 2003. aastal lõpevad kaks eurolaenu, mille intress on 8,18 protsenti. Eesti riigi keskmine välislaenudelt makstav intress oli oktoobri lõpu seisuga 7,11 protsenti aastas.
    Rahandusministeeriumist riigikassa osakonnast Martina Proosa hinnangul
    mõjutab riigireitingu muutmine Standard Poor`si poolt emissiooni hinda positiivses suunas, sest pakkujate ring laieneb. 'Kuid täpsem mõju selgub alles pakkumise käigus,' ütles Proosa.
    Proosa ütlust mööda on emissiooni vastu olnud suur huvi, sest Eesti on rahvusvahelisel võlakirjade turul esmakordselt ja riigi reiting on väga hea.
    Proosa ütles, et võlakirjade emiteerimise kasuks otsustati, sest võlakirjade hind on võrreldes laenuga soodsam ja kulud väiksemad. 'Et võlakirjade emissioonist saadava raha sihtotstarve ei ole kindel, saab seda kasutada just selleks, milleks kõige rohkem vaja. Laenude puhul võib raha seista mõne aja täiesti kasutult, samas peab riik laenult intresse maksma,' ütles Proosa.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Karoli Niilus: riigihangetega saab aidata lahendada keskkonna- ja sotsiaalprobleeme
Riigihanked peidavad endas paljudele teadmata ressurssi – võimalust laiemalt toetada ühiskondlikku toimetulekut, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus.
Riigihanked peidavad endas paljudele teadmata ressurssi – võimalust laiemalt toetada ühiskondlikku toimetulekut, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus.
Modera kasvatas poole aastaga müüki 60%
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Saksamaa lubab päästa iga energiafirma, kes kannatab Venemaa tõttu
Saksamaa majandusminister Robert Habeck lubas välja aidata iga Saksa energiettevõtte, kes peaks raskustesse sattuma Venemaa põhjustatud gaasitarnete vähendamise pärast, vahendab Bloomberg.
Saksamaa majandusminister Robert Habeck lubas välja aidata iga Saksa energiettevõtte, kes peaks raskustesse sattuma Venemaa põhjustatud gaasitarnete vähendamise pärast, vahendab Bloomberg.
Raadiohommik: millal kord kiire hinnatõus maha rahuneb?
Neljapäevases hommikuprogrammis räägime värskest inflatsiooninumbrist, kiiresti kallinevast toidust, kriisidest taastuvast Tallinkist ja kuulete, mis krüptomaailmas praegu toimub.
Neljapäevases hommikuprogrammis räägime värskest inflatsiooninumbrist, kiiresti kallinevast toidust, kriisidest taastuvast Tallinkist ja kuulete, mis krüptomaailmas praegu toimub.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.