Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Järelevalveasutused tõhustavad koostööd ümbrikupalkade vastu

    Esimesed kontrollaktsioonid toimuksid juba selle aasta detsembris Tallinnas.
    ?Valime välja probleemsed ettevõtted ning hakkame neid kontrollima,? rääkis tööinspektsiooni juht Priit Siitan eile ümbrikupalkasid käsitleval ümarlaual.
    Tööinspektsioon kontrollib, kas töötajatel on kirjalikud töölepingud, politsei aitab tuvastada isikuid, maksuamet kontrollida raamatupidamisdokumente, tööturuamet saab täpsustada, kas mustalt töötavad isikud pole end abiraha saajana arvele võtnud, selgitas Siitan kontrollimehhanismi.
    Tööinspektorid üksi ümbrikupalkadele jälile ei saa, sest neil puudub ettevalmistus raamatupidamise kontrollimiseks.
    Seni on ametkonnad edastanud maksupettusi puudutava info maksuametile. Maksuametilt aga teised ametkonnad teavet selle kohta, kui palju mõni ettevõte oma töötajate pealt makse maksab, ei saa, sest maksukorralduse seadus ei luba sedalaadi infot avalikustada.
    Meile on enam-vähem teada, kes ümbrikupalka maksab, ütles maksuameti peadirektor Aivar Sõerd. Vihjeid ümbrikupalkade kohta saab maksuamet tööinspektsioonilt, ametiühingutelt ja politseilt. Samuti analüüsitakse inimeste otseseid kaebusi ja meedias avaldatut.
    Sõerdi sõnul on probleemiks juriidiliste tõendite kogumine ja vormistamine ning kohtule esitamine. ?Mõnikord jääb ümbrikupalk tõendamata, aga avastatakse ja tõendatakse hoopis käibemaksupettus,? ütles Sõerd. Paraku on kohtusse jõudnud suhteliselt vähe ümbrikupalga juhtumeid, tõdes maksuameti peadirektor.
    Töötajate tunnistused on maksuametile oluliseks tõendusmaterjaliks. Samas ei julge töötajad ümbrikupalkadest teatada, sest seaduse järgi lasub ka neil vastutus maksmata tulumaksu eest. Sõerdi sõnul ei kohalda maksuamet praktikas ka praegu sanktsioone töötaja suhtes, kui see ei ole inimesele piisav tagatis.
    Sõerd tõdes, et maksuamet on ümbrikupalkadega tõsisemalt tegelema hakanud alles kahel viimasel aastal. Eeldusteks on isikustatud sotsiaalmaksu andmebaas, täiustatud revisjonimetoodika ja revidentide väljaõpe.
    Kokkuleppe kohaselt moodustatakse ametkondade töötajatest igas maakonnas neljaliikmeline töögrupp, mis hakkab küsimusega tegelema kohalikul tasandil. Täpsustatud koostööpõhimõtetes lepivad ametid kokku järgmisel nädalal.
    Tööandjate Keskliidu tegevdirektori asetäitja Tarmo Kriisi hinnangul makstakse ümbrikupalka enamikus ettevõtetes. Ta avaldas kahtlust, kas jätkub piisavalt ametnikke, et rikkumistele piiri panna.
    Kriis väitis, et vastupidiselt ametiühingute seisukohale on sageli ka töötaja huvitatud sellest, et saada rohkem palka kätte. ?Kui see nii poleks, võiks ju maksude maksmise kohustuse panna töötajale eeldusel, et ta on kuulekas kodanik ja huvitatud riigipoolsetest sotsiaalsetest tagatistest,? märkis ta.
    Ametiühingujuhid seevastu väitsid, et ümbrikupalgaga leppimine on töötajale mõnikord ainus võimalus tööd saada. Ametiühingud näevad oma rolli töötajate teadlikkuse tõstjana ning järelevalveorganitele rikkumiste kohta info edastajana.
    Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Kadi Pärnits nentis, et ettevõtetes, kus on ametiühingud, makstakse ümbrikupalka vähem. Pärnitsa sõnul vähendab ümbrikupalkade osakaalu ka miinimumpalga tõus.
  • Hetkel kuum
Olavi Lepp: rohepöörde juhtimine on seni olnud killustunud ja ebaveenev
Suur hulk ettevõtjaid on valmis rohepöördega kaasa minema, kuid vajavad selleks riigilt selget kava, mida Eestis veel ei ole, kirjutab Swedbank Eesti juht ja tööandjate keskliidu volikogu liige Olavi Lepp.
Suur hulk ettevõtjaid on valmis rohepöördega kaasa minema, kuid vajavad selleks riigilt selget kava, mida Eestis veel ei ole, kirjutab Swedbank Eesti juht ja tööandjate keskliidu volikogu liige Olavi Lepp.
Lagarde: ärge kahelge meie sihikindluses, me pole lõpetanud
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde ütles, et keskpanga otsuste jälgijad ei tohiks kahelda keskpanga sihikindluses jõuda 2% inflatsioonini.
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde ütles, et keskpanga otsuste jälgijad ei tohiks kahelda keskpanga sihikindluses jõuda 2% inflatsioonini.
Taani keskpank kergitas intressimäära vähem kui EKP
Eile uue juhi saanud Taani keskpank teatas 35 punktisest intressimäära tõstmisest, mis jääb Euroopa keskpanga viimasele baasintressi tõusule alla.
Eile uue juhi saanud Taani keskpank teatas 35 punktisest intressimäära tõstmisest, mis jääb Euroopa keskpanga viimasele baasintressi tõusule alla.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Juhtimises on coaching nõu ja tagasiside andmisest tulemuslikum
Marcia Reynoldsi raamat “Coach´i inimest, mitte probleemi” on võluv ja mitmekihiline teekond coaching
Marcia Reynoldsi raamat “Coach´i inimest, mitte probleemi” on võluv ja mitmekihiline teekond coaching
Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: tuleb madin
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Raadiohommikus: värske investorite TOPi põnevamad paljastused
Nädala viimases raadiohommikus prognoosime majanduse edasist käekäiku üheskoos investori ja ettevõtja Jüri Mõisaga ning laotame teie ette Tallinna börsi esituhande investeerimisportfellid.
Nädala viimases raadiohommikus prognoosime majanduse edasist käekäiku üheskoos investori ja ettevõtja Jüri Mõisaga ning laotame teie ette Tallinna börsi esituhande investeerimisportfellid.

Olulisemad uudised

Üle 90 protsendi lääne firmadest pole Venemaalt lahkunud
Venemaa sissetungi järel Ukrainasse lubasid lääne firmad valjult seal tegevuse lõpetada, kuid vaid väike osa neist on selle lubaduse teoks teinud, vahendab CNBC.
Venemaa sissetungi järel Ukrainasse lubasid lääne firmad valjult seal tegevuse lõpetada, kuid vaid väike osa neist on selle lubaduse teoks teinud, vahendab CNBC.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.