Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Toiduliit: odavad importmahlad ei vasta nõuetele
Paljud Eesti kauplustes müüdavad odavad mahlad ei vasta Eestis ja Euroopas kehtestatud normidele, sest ei sisalda täismahladele vajalikul hulgal kontsentraati, selgub suvel Saksamaal tehtud uuringust, kirjutab Postimees.
Eesti Toiduainetööstuse Liidu tegevdirektori Helve Remmeli sõnul uuris Euroopa mahlaturu kvaliteeti jälgiv organisatsioon SGF 33 Eestis enimmüüdavat täismahla, mis pärinesid nii kohalikelt kui ka teiste riikide tootjatelt. ?Et selline uuring viidi läbi esmakordselt, võeti luubi alla vaid apelsini, ananassi, tomati ja õuna täismahlad,? märkis ta.
Kuigi Remmel ühegi konkreetse tootja ega kaubamärgi nime ei soostunud nimetama, on tema sõnul kõige enam probleeme Eesti naaberriikides toodetud odavate mahladega, kus madala hinna tõttu kannatab kvaliteet.
Kuigi tervisele odavad mahlad otseselt ohtlikud pole, ei vasta nad oma koostiselt kehtestatud nõuetele. Nõuded reguleerivad kontsentraadisisaldust mahlas. Mitmed välismaised tootjad aga panevad oma toodangusse lubatust rohkem vett ning seetõttu pole tegemist täismahlaga. Toodet müüakse aga täismahlana.
?Sisuliselt on tegemist tarbija petmisega, kuid selle tuvastamiseks on vaja küllaltki keerukaid ja kulukaid analüüse, mistõttu reaalset kontrolli meil ei tehta,? lausus Remmel.
Eesti ühe suurema mahlavalmistaja Ösel Foodsi labori juhataja Margit Pilli sõnul osalesid teiste Eesti tootjate kõrval analüüsimisel ka nemad ning tulemuste põhjal võib öelda, et Eestist pärit toodangul normidest kõrvalekaldeid ei ole. ?Kuigi Eesti mahlade seas oli paar eksimust, polnud need kindlasti tahtlikud, vaid juhuslikud.,? kinnitas ta.