Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lihakondijahu söödana kasutamise keeld lööb valusalt Valga lihatööstust
Põllumajandusministri määrus, mis hullulehmatõve ohu tõttu keelab uuest aastast sööta loomadele veise tapajäätmetest tehtud lihakondijahu, lööb valusalt tapajäätmete utiliseerimise teenust pakkuvat ASi Valga Liha- ja Konservitööstust, ütles ettevõtte juhataja Elmut Paavel.
?Meil ei tasu kaks aastat tagasi ehitatud ja 14 miljonit krooni maksma läinud kondijahutehast enam käigus hoida, sest ainuüksi uute seadmete amortisatsioon on ligi 200 000 krooni kuus,? kalkuleeris Paavel. ?Üle poole kondijahu toormest moodustavad just veise tapajäätmed.?
Põllumajandusministri septembrikuu määruse kohaselt ei tohi alates 1. jaanuarist 2002 kasutada põllumajandusloomade söödaks eri riskiastmega tapajäätmetest tehtud lihakondijahu. Eri riskiastme alla on liigitatud peamiselt veise tapajäätmed nagu näiteks soolikad, pea, seljaaju ja saba. Määruse aluseks on loomatauditõrje seadus.
?Ega me ju ei pea kondijahu tootma,? räägib Paavel. ?Põhiprobleem on, kuhu panna jäätmed.? Paaveli andmeil tekib neil iga kuu umbes 100 tonni jäätmeid, mis tuleks nüüd maha matta.
Eestis on kolm loomade tapajäätmete ümbertöötlemistehast. Neist kõige uuem on Valga Liha- ja Konservitööstusel, mis teeb ka teenustööd. AS Rakvere Lihakombinaat töötleb oma tarbeks tapetud loomade jäätmeid ja AS Tallegg töötleb lindude tapajäätmeid.
Pikemalt saab uudisest lugeda esmaspäevase Äripäeva uudistekülgedel Väinu Rozentali uudisloost.