Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Petturid satuvad musta nimekirja
?Tavaline asi, meil on lausa nimekirjad nende kohta, kes selliste pettustega kogu aeg tegelevad,? ütleb ühe kindlustusseltsi kahjukäsitleja, kuuldes juhtumist, kus taga sõitnud auto juht väidab eessõitja olevat endale otsa libisenud ning nõuab nüüd ?süüdlaselt? raha. ?Samad nimed korduvad kogu aeg, lausa perekonniti käib tegevus.?
Alar Kajo Inges Kindlustuse kahjukäsitlusest ütleb, et otseselt nn musta nimekirja küll ei eksisteeri, kuid üldisesse kahjude andmebaasi lähevad muuhulgas pettusekatsed kirja.
Kajo kirjeldab hiljutist juhtumit, kus väidetav kannatanu soovis kindlustusseltsilt saada 100 000 krooni, kuna tema auto olevat hävinud kokkupõrkes teise autoga. ?Tegelikult selgus, et mees oli oma Audi Quattroga lihtsalt möödasõidul teelt välja lennanud,? räägib Kajo. ?Aga järgmisel hommikul oli ta siin raha küsimas, tal oli olemas isegi inimene, kes ennast ?õnnetuses? süüdi tunnistas.? Juhtum on Kajo sõnul jõudnud kriminaalasjani.
?Sellised juhtumid jäävad tavaliselt ka meelde,? ütles Kajo. ?Samas on tõesti nii, et sarnaste juhtumite korral tihtipeale korduvad ?õnnetuses? osalejate nimed, sõidukid on samad või korduvad tunnistajate nimed.?
Ka Salva Kahjukäsitluse OÜ juhataja Kaupo Kaareste sõnab, et kuigi must-valgel peturegistrit ei eksisteeri, siis aeg-ajalt torkavad samad nimed silma küll. ?Kui on mõni petujuhtum, siis ametlikult me sellest teistele seltsidele ei teata, ametlikult neid kellegi eest just ei hoiata,? ütleb Kaareste. ?Samas suhtlevad seltsid omavahel iga päevaselt.?
Eelmisest aastast toimib kindlustusjuhtude online-baas, kuhu kantakse kõikide kindlustusseltside kõik kahjukäsitlusjuhtumid. Kajo sõnul on andmebaasist ikka väga kõvasti kasu, sest sealt saab alati inimese varasemate tegemiste kohta taustainfot vaadata.
Liikluskindlustusfondi kindlustusdirektori asetäitja Andrus Reidi ütleb, et ühisest ?mustast nimekirjast? räägiti palju aastatel 1997?1998, kuid asi jäi selle taha, et andmebaas oleks olnud illegaalne. ?Ametlikult minu teada sellist nimekirja küll pole, kuid mitteametlikult ? võib-olla,? ütleb Reidi.
Reidi hinnangul on kindlustuspettused kõvasti vähenenud, proovivad vaid nn üksiküritajad. ?Seda enam pole, et käiakse ühte autot mitmes seltsis näitamas ja raha mitmest kohast nõudmas,? ütleb Reidi. ?Juba ühtse online-andmebaasi tõttu ei lähe selline tegevus läbi.?