Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Putin kaupleb ELi ja NATOga
Venemaa presidendi Vladimir Putini läinud nädala kohtumised Euroopa Liidu ja NATO juhtidega näitavad, et Venemaa on asunud endale jõuliselt taotlema nende mõlema organisatsiooni strateegilise partneri ja kaasotsustaja rolli.
?Putin tuli oma ostunimekirjaga ja sai peaaegu kõik mis tahtis,? kommenteeris Brüsselis peetud läbirääkimisi Euroopa Komisjoni kõrge ametnik Financial Timesile.
Esiteks soovis Venemaa lähemat koostööd ELi poliitika- ja julgeolekukomiteega (COPS), mis hakkab koordineerima Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikat ja millele hakkavad alluma 60 000mehelised kiirreageerimisjõud. Kuna Venemaa kardab COPSilt ohtu oma julgeolekuhuvidele, siis lepiti kokku, et Venemaa suursaadikule antakse iga kuu täpne ülevaade COPSi tegemistest. Edaspidi Venemaa sõnaõigus seal kindlasti suureneb.
Teiseks soovis Venemaa ELilt konkreetset abi Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) pääsemiseks. Kui seni on EL Venemaale põhiliselt ette heitnud kehva ettevalmistust, siis nüüd lubas EL omalt poolt kõik teha, et Venemaa kiiresti WTOsse saaks.
Ehkki NATO peasekretäri lord Robertsoni Venemaa visiidi ajal öeldi kõlavaid sõnu, et ?Venemaa ei püri NATOsse ei ees- ega tagaukse kaudu?, oli ometi selge, et Venemaa taotleb terrorismivastases võitluses osalemise ja NATO laienemise eest ei vähemat kui võrdse partneri rolli.
Seda on muu seas asunud väga aktiivselt toetama Briti peaminister Tony Blair, kelle sõnul 1997. a loodud NATO-Vene ühisnõukogu on ebaefektiivne ning tuleks asendada uue, Vene Põhja-Atlandi nõukoguga, mis annaks Venemaale palju suurema sõnaõiguse NATOs. Putin andis lord Robertsonile mõista, et Venemaa sooviks NATO abi ka oma kaitseministeeriumi ja relvajõudude reformimisel, millele Venemaa kindralid kindlasti hea pilguga ei vaata.