Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tolli seadusetõlgendus tekitas riigile hiigelkahju
Ametnike erinev arusaam seadustest on võimaldanud petturitel aastate jooksul teenida fiktiivsete tehingutega riigi arvel tolliladudes kümneid miljoneid kroone tulu, kirjutab Postimees.
Tolliladudes toimub aastas miljardite kroonide eest ostu- ja müügitehinguid, kus kaup vahetab omanikku. Tolliametnikud täheldasid juba aastaid tagasi, et tolliladude statistika ei taha kuidagi klappida - tollilaost välja mineva kauba väärtus on tunduvalt väiksem tollitsooni sisse deklareeritavast kaubast.
Transiitkauba ja ka ekspordi puhul kasutatakse Eesti tolliladusid tihti kauba väärtuse alandamiseks, mis võimaldab kauba impordil teise riiki hoida kokku eelkõige tollimaksu arvel.
Selline maksudest kõrvalehiilimise võimalus võeti aga aktiivselt kasutusse ka kaupade impordil Eestisse, milleks mitmeti tõlgendatavad seadused andsid hea võimaluse.
Nii alaneb Eestisse imporditava elektroonika, puuviljade jms kauba hind tolliladudes mitmete tehingute käigus oluliselt ning riik kaotab seetõttu impordi käibe- ja tollimaksudena aastas hinnanguliselt kümneid miljoneid kroone maksutulu. Kui suur võiks riigi kahju olla, seda ei julgenud prognoosida ei toll ega rahandusministeerium.
Pettus on olnud võimalik viis aastat ehk ajast, mil tolliväärtusseadus vastu võeti. Toll on lähtunud kauba väärtuse määramisel rahandusministri määruse punktist, mis lubas ekspordiks müüdud kauba väärtust arvestada viimase tolliterritooriumil toimunud ostu-müügitehingu järgi.