• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tolli seadusetõlgendus tekitas riigile hiigelkahju

    Ametnike erinev arusaam seadustest on võimaldanud petturitel aastate jooksul teenida fiktiivsete tehingutega riigi arvel tolliladudes kümneid miljoneid kroone tulu, kirjutab Postimees.

    Tolliladudes toimub aastas miljardite kroonide eest ostu- ja müügitehinguid, kus kaup vahetab omanikku. Tolliametnikud täheldasid juba aastaid tagasi, et tolliladude statistika ei taha kuidagi klappida - tollilaost välja mineva kauba väärtus on tunduvalt väiksem tollitsooni sisse deklareeritavast kaubast.
    Transiitkauba ja ka ekspordi puhul kasutatakse Eesti tolliladusid tihti kauba väärtuse alandamiseks, mis võimaldab kauba impordil teise riiki hoida kokku eelkõige tollimaksu arvel.
    Selline maksudest kõrvalehiilimise võimalus võeti aga aktiivselt kasutusse ka kaupade impordil Eestisse, milleks mitmeti tõlgendatavad seadused andsid hea võimaluse.
    Nii alaneb Eestisse imporditava elektroonika, puuviljade jms kauba hind tolliladudes mitmete tehingute käigus oluliselt ning riik kaotab seetõttu impordi käibe- ja tollimaksudena aastas hinnanguliselt kümneid miljoneid kroone maksutulu. Kui suur võiks riigi kahju olla, seda ei julgenud prognoosida ei toll ega rahandusministeerium.
    Pettus on olnud võimalik viis aastat ehk ajast, mil tolliväärtusseadus vastu võeti. Toll on lähtunud kauba väärtuse määramisel rahandusministri määruse punktist, mis lubas ekspordiks müüdud kauba väärtust arvestada viimase tolliterritooriumil toimunud ostu-müügitehingu järgi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
"Ma ei investeeri aktsiatesse eraisikuna. Kas tahate teada, miks?"
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Väikeettevõtja küberturbe nõrgim lüli võib olla inimene
Telia kübeturbe teenuste juhi Martti Kebbinau sõnul peab väikeettevõtja lisaks tehniliste kaitselahenduste rakendamisele tegelema rohkem ka töötajate koolitamisega. Ta tõi näiteks, et paljud rünnakud tulevad ettevõtetesse võltsitud arvete kujul, mille juures on olulisim kaitselüli inimene.
Telia kübeturbe teenuste juhi Martti Kebbinau sõnul peab väikeettevõtja lisaks tehniliste kaitselahenduste rakendamisele tegelema rohkem ka töötajate koolitamisega. Ta tõi näiteks, et paljud rünnakud tulevad ettevõtetesse võltsitud arvete kujul, mille juures on olulisim kaitselüli inimene.