• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    IPO ehk börsi lävepakk

    Kui ettevõte pole varem avalikult aktsiaid emiteerinud, siis nimetatakse uute aktsiate emiteerimist esmaseks avalikuks emissiooniks (initial public offering ehk IPO). Pärast avaliku esmaemissiooni toimumist muutub ettevõte avalikuks ning selle aktsiatega hakatakse kauplema börsil, ehk toimub aktsiate järelkauplemine.
    Nagu öeldud, on ettevõtte IPO peamiseks põhjuseks vajadus lisakapitali järele. Peale otsese lisakapitali saamise on ettevõtte börsil noteerimisel ka muid plusse. Börsil oleval ettevõttel on edaspidi tunduvalt lihtsam teha lisakapitali hankimiseks uusi aktsiaemissioone kui börsil mittenoteeritud eraettevõttel. Kuigi see, et ettevõtja müüb enda loodud või enda juhitava firma aktsiaid, võib olla halb signaal väikeaktsionäridele, sest seda võidakse tõlgendada kui enese päästmist uppuvalt laevalt, on ettevõtte omanikul tihti vaja raha muude projektide alustamiseks või lihtsalt hea elu nautimiseks. Börsiettevõtte aktsiate müük on tunduvalt hõlpsam kui tavalise eraettevõtte aktsiate müük. Pealegi jääb tavaettevõtte aktsiate müügi puhul alati võimalus, et aktsiad müüakse liiga odavalt.
    Börsil noteeritud ettevõttel on alati hõlpsam leida ?kosilasi? ehk potentsiaalseid ühinejaid või ülevõtjaid, sest börsiettevõtted on avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all ja neid on kergem märgata. Avalikkuse tähelepanust tuleneb üks olulisemaid börsiettevõtte eelised. Avalikkus lihtsustab ettevõttel saada tuntuks ning aitab seega kaasa firma toodete ja teenuste müüginäitajate kasvule.
    Kahtlemata on börsil noteerimisel terve rida miinuseid, millest olulisim on vast see, et ettevõtte senised omanikud peavad kasumit hakkama jagama sadade, tuhandete või isegi miljonite väikeaktsionäridega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tarneahela probleemide tõttu jääb tänavu tootmata ligi 8 miljonit autot
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Enefit Green võib täna avaldada uudise börsile mineku kohta
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Ruth Oltjer: börsilt raha küsida on minu jaoks liiga aeglane ja kohmakas
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.