Tipptehnoloogia jätab ilmaennustajad tööta

Mitme koondamise järel vähemalt 40 kolleegist ilma jäänud töötajad on juba liikvele lasknud nalja, mis räägib sellest, et tänavused sügisorkaanid ongi taeva kättemaks alandava käitumise eest, mida riik on ilmaennustajatele põhjustanud.

Esimese koondamislaine järel suvel pidi instituudiga hüvasti jätma paarkümmend inimest, esmajärjekorras need, kel vanust üle 65. Teiste hulgas kaotas koha kogenud sünoptik, meteoroloogiakeskuse kauaaegne juht Helve Kotli.

?Ei oskagi öelda, kuhu see laevuke triivib, aga mul on suur mure, et ilmaennustuse järjepidevus kaob,? ütles Kotli.

Homme peab peiesid instituudi agro- ja metsameteoroloogia osakond, mis seni on seisnud hea selle eest, et põllumeestel ning maa ja metsa harimisega tegelevatel inimestel oleks alati käepärast teave mullas ja taimedes toimuva kohta.

Ametnikud nimetavad meteoroloogia ja hüdroloogia instituudis toimuvat suureks ümberkorralduseks, mille tagajärjel kaovad vähem vajaliku osakonnad ning inimesed vahetab välja tehnika. Aasta-aastalt on vähenenud ka nende klientide arv, kes tellivad ilmaprognoose otse sünoptikutelt, näiteks televisioon, raadio või ka maavalitsused.

Instituut on juba sulgenud ilmajaamu, sealhulgas Kuressaares ja Kärdlas. Kui veel paarkümmend aastat tagasi oli Eestis üle 50 ilmajaama, siis on neid napilt 20. Neist kolm ? Tallinna, Pakri ja Narva-Jõesuu ? lähevad peagi üle automaatikale.

Ümberkorralduste keskpunktis suvel keskkonnaministeeriumist instituuti juhtima pandud Jaan Saar ütles, et suurkoondamised on küll möödas, kuid täielikult ei pääse neist ka järgmisel aastal. Alles jäänud 340 töötajast kaotab koha veel 20.