Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vene kunst Vaalas
Ruslan Vashkevich, sündinud 1966. aastal Minskis, esindab 1990ndate postmodernset vene kunstipõlvkonda. Tema nõukogulikule kunstiharidusele Valgevene Kunstiakadeemias lisandusid õpingud Saksamaal. Kunstniku kodu Valgevenet ei saa pidada moodsat kunsti soodustavaks keskkonnaks, ent on tihedalt seotud tema piltide meeleolu ja vaimse atmosfääriga.
Kunstniku looming esindab ida-lääne kunstisuhete sünteesi: läänest tulevad kunstitrendid, idast uus sisu ning tõlgendus omaenda keelde. Vashkevich tõlgendab nii läänt kui ida huvitaval ja asjatundlikul moel, näidates erinevaid kultuurialasid uues valguses.
Vashkevichis tunneb esmapilgul ära romantilise hingelaadiga skeptiku. Realisti ja uneleja. Tema teoste kangelased ? ustava koera pilguga tüdruknaised, lapsed ja noorukid ? on liigutavalt hellustäratavad. Sedalaadi inimtüübist kasvavad välja eraldatuse ja armastuse järele igatsemise teemad, mida meie oleme hakanud tarbima standardses naisteajakirjade formaadis. Vashkevichi jahe esitusviis ja venelik hingetarkus suudavad sellesse teemasse sügavale minna.
Tema terase pilgu alt pole välja jäänud ka kaasaegse maailma suured iidolid ja naisekujundi tundliku käsitlejana on ta kätt proovinud ka Lääne kohustusliku kultusnäo Marylin Manroe kallal. Marylini uus, slaavilikku kunstikonteksti tõlgitsetud nägu on kõnekas ja tema imagomuutust võiks iseloomustada inimliku külje kasvuna glamuurse osapoole vähenemise arvelt. Kuigi väheusutav, kas sellise look?iga Marylinist oleks saanud kultuskuju, on Vashkevichi kontekstis selgemalt loetav diiva traagiline saatus.
Vashkevich on uue vene kunsti fenomen ja väga venepärane nähtus. Neid omadusi tõlgendatakse läänes positiivselt, Baltimaades traditsiooniliselt halvas valguses.
Autor: ÄP