Alternatiivitus ELile

03. detsember 2001, 00:00

Ivar Raig ja Igor Gräzin akadeemiast Nord on esitanud alternatiivettepaneku Eesti ühinemisele Euroopa Liiduga. Selleks on Põhja-Atlandi Kaubandusassotsiatsioon (NATA), mis erinevalt kaitsetust, sotsialistliku mõttelaadiga, bürokraatlikust ja protektsionistlikust Euroopa Liidu taolisest koledusest liidaks endaga vabad ja demokraatlikud riigid Põhja-Ameerikast ning Euroopast.

Näiteid ajaloost ja tegelikkusest oleks justkui hulgaliselt noppida. Euroopa Vabakaubandusassotsiatsioon (EFTA) ja Põhja-Ameerika Vabakaubanduspiirkond (NAFTA) ühes angloameerika vabakaubandusele ja majanduskasvule orienteeritud mudeliga võiksid alternatiivide otsijate poolt tõhusa majandusorganisatsiooni moodustada, just sellise, kus riikide suveräänsus jääks alles, kus seadusandluse harmoneerimist poleks ning inimesed tunneksid end vabade ja turvalistena.

Ma pole just veendunud, et maailma suured ja vägevad ealeski on selle idee peale tulnud. USA on pigem vaadanud Lõunasse ja Läände. NAFTAga võib USA hegemooniliste majanduspoliitiliste ambitsioonide tulemusel liituda Lõuna-Ameerika Vabakaubanduspiirkond (LAFTA).

Mitmed Ameerika kontinendi majanduslikult arenenumad riigid on osaks Vaikse ookeani regiooni majanduslikust koostööst (APEC), sest just Vaikse ookeani regiooni päralt on suurim arengupotentsiaal sel sajandil. Ei tundu just loogiline topeltstruktuuride moodustamine ja ?tõelise? vabakaubanduse eest seismine kui juba eksisteerib Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), seda veel olukorras, kus võrdsete võimaluste asemel domineerib NAFTAs selle tuumikriik USA, ning, kus EFTAst on järel vaid riismed.

1960. aastal moodustatud organisatsioonist on alles veel vaid Island, ?veits, Liechtenstein ja Norra. Kõik varasemad EFTA liikmesriigid on varem või hiljem ühinenud Euroopa Liiduga, kui perspektiivikamana tundunud ühendusega. Selle ühinemise ?hind? on tõepoolest olnud suveräänsuse lahjenemine ning teatav allutatus rahvusülestele institutsioonidele. Kust aga pärineb mõte, et valitsustevahelise koostööprintsiipe järgides õnnestub vabakaubandusorganisatsioonis suveräänsust säilitada ning tagada liikmesriikidevaheline vabadus/võrdsus/vendlus?

Kas Mehhiko ja Kanada on võrdväärsed partnerid USA-le NAFTAs? Kindlasti tunduvalt vähem kui Soome Saksamaale Euroopa Liidus. Siinjuures suveräänsuse suurem jagatavus tundubki olevat mõttekam Euroopa Liidu olukorras, kus väikeriigi osalus otsustetegemises ja esindatus rahvusvahelisel areenil on nähtavam kui autsaideriks jäämine seda lubaks.

Uus idee NATAst ei ole mitte toores vaid ebarealistlik. Isegi julgeoleku dimensiooni lisamine ei muuda seda ideed argumenteeritumaks kuna Euroopa (Liit) on ja jääb juba mistahes julgeolekuriskidega vastandumisel turvalisemaks paigaks kui mõni teine riikide ühendus. Esiteks on paljud EL-i liikmesriigid ka ühtaegu NATO liikmesriigid, teiseks on Euroopa Liidu sise- ja justiitsküsimuste valdkond, politsei-alane koostöö, ühine välispiiride kaitse ning võitlus illegaalse immigratsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu arenenud kaugemale kui mujal maailmas.

Kõige eelneva taustal on üsnagi väheusutav, et Eesti edu mängitakse Euroopa Liiduga ühinemisel maha. Eesti on taasiseseisvumise 10 aasta vältel arenenud tohutu kiirusega ning tõepoolest on edu garanteerinud paljuski liberaalne majandusre?iim.

Samas Eesti ei ole leidnud või suutnud enesele teadvustada oma ?suhtelisi eeliseid?, mis võimaldaks vabakaubandusest sellisel kombel kasu lõigata, et eksporttootmine areneks, väliskaubandus kasvaks ning suurinvesteeringud infotehnoloogia sektorisse võimaldaksid jõuda peatselt tiigrihüpetega marjamaale.

Miks peaksid järgnevad kümme aastat samasugust praktikat kasutades teistsugusele tulemusele viima? Kui me ise võiksime sellesse absoluutse suveräänsuse ja põhjatuma ressursipotentsiaaliga soovunelmasse uskuda, siis miks me arvame, et ka kõik meie lähemad ja kaugemad naabrid näevad meid just täpselt samasugustena.

Selliseid petlikud enesereklaamid ja imago kujundamine, kus Eestit nähakse ?Läänemere Hongkongina? või ?põhjamaise ?veitsina?, võiks ju teoreetiliselt juhtuda siis, kui Eesti on vaba Euroopa Liidu piirangutest ?kolmandate maade? suhtes.

Paraku ei omanda Eesti Norra ja ?veitsiga võrreldavat atraktiivsust, sest nii olemasolev ressursibaas kui ka demokraatia suhteline noorus ja haavatavus seavad piirid, milles piskune mänguruum on eraldiseisvana määratud marginaliseerumisele.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing