Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Häbi, tarbijakaitse!
Autokütuste kvaliteediseminaril jäi kõlama tarbijakaitse mõte, et ise oled loll, kui solkkütust ostad ja mootori tuksi keerad. Vahet olevat lihtsamast lihtsam teha: osta alati umbes krooni võrra kallimat eurokütust, mis on kvaliteetne. Pealtnäha kõneleks tarbijakaitse näol justkui terve mõistus, aga ainult pealtnäha.
Kui soliidse kaupluse riiulil seisavad kõrvuti 60- ja 45kroonine viinapudel, siis sama loogika järgi võib odavamas pudelis vabalt müüa ka metanooli. Sest tarbija peab ise aru saama, et alati tuleb osta kõige kallimat kaupa, muidu süüdista iseennast. Ent mis mõte on siis kvaliteedikontrollil ja tarbijakaitsel üldse? Jääb mulje, et tarbijakaitse on osavalt rakendatud paari suurema kütusefirma müügikampaania etteotsa.