Soome peatas Kemira müügi

Tõnis Arnover 05. detsember 2001, 00:00

Kemira müümise vastuseis sai alguse parlamendi põllumajanduskomisjonist, mis väitis, et kunstväetiste tootmine peab jääma kodumaistesse kätesse. Eelkõige kardeti väetisi tootva Kemira Agro ja värve tootva Tikkurila saatuse pärast, sest rootslased olid teatanud, et väetised ja värvid ei kuulu tulevase Dynea põhitegevusse. Samas on Kemira juhtkond juba mõnda aega plaaninud lämmastikväetiste tootmisest loobumist. Põllumajanduskomisjoni seisukohta toetas ka mõjukas majanduskomisjon, kellele omakorda avaldas survet keemialiit, kes kartis töökohtade kadumise pärast.

Kui valitsus, kellel on parlamendi volitus kahandada riigi osa Kemiras 56 protsendilt 15-le, sellest teada sai, korraldas ta esmaspäeval erakorralise istungi ja otsustas Kemira Rootsi Dyneale müümise ettepaneku tagasi võtta, sest leidis, et sellele ei ole võimalik saada parlamendi täiskogult toetust.

Soome päevaleht Helsingin Sanomat tõdeb selle peale oma juhtkirjas: kui enamusvalitsus peab parlamendilt tagasi võtma riigiettevõtte välisfirmale müümise ettepaneku, siis on see kõva müks tema prestii?i pihta.

Ekspertide sõnul ei ole Soome parlament oma otsuse tegemisel lähtunud majanduslikest, vaid rahvuslikest ja ametiühinguseisukohtadest, sest Kemira müüki Dyneale oli hinnatud heaks nii ostja kui ka müüja seisukohast. Soomes nimetatakse seda nähtust Koskenkorva ilminguks. Soome tuntuima viinamargi Koskenkorva järgi nime saanud liikumine peatas mõni aeg tagasi rahvuslikest tunnetust lähtudes riikliku alkoholimonopoli Alko enamusaktsiate müügi.

Londoni analüütikud kuulutasid pahameelega, et pärast seda ei soovi enam ükski tõsine investor Soome riigifirmade aktsiaid osta.

Handelsbankeni analüütik Gustav Lucander ennustas Kauppalehtis, et välisinvestorid vähendavad pärast Soome riigi poliitilist otsust Kemira küsimuses oma osalust Soome riigifirmades. Suuremad Soome riigifirmad on Fortum, Finnair, Sonera ja Outokumpu.

?Me teeme kõik, et Soome mainet parandada,? kuulutas Soome kaubandus- ja tööstusminister Sinikka Mönkare, kes oli Kemira müüki Rootsi Dyneale tugevalt toetanud. ?Loodame, et me leiame veel kahe firma ühendamiseks lahenduse, mis ei vaja parlamendi heakskiitu,? ütles minister.

Ta pidas nii riigi kui ka 13 000 väikeaktsionäri seisukohast heaks Dynea pakutud tingimusi, mille kohaselt Soome riik oleks saanud 56 Kemira aktsiate eest 1,57 miljardit Eesti krooni ja 34 uue, 65 miljardi kroonise käibega firma Dynea aktsiatest ning väikeaktsionärid oleksid saanud 9,1 eurot aktsia kohta.

Müügi ärajäämise teate peale kaotas Kemira aktsia mõne minutiga üle veerandi väärtusest ja kukkus kuue euro peale ning firma börsiväärtusest haihtus ligi 5,5 miljardit krooni.

Dynea juhatuse esimees Stig Gustavson ütles tehingu läbikukkumise kommentaariks: ?Ilmselt oli otsustajaid liiga palju ning asi sedavõrd keeruline, et riigienamusega börsifirmal oli seda raske läbi viia.?

Kemira peadirektor Tauno Pihlava ei kommenteerinud ühinemise ärajäämist, kuid soovis, et riik kui Kemira suuromanik esitaks oma soovid firma tuleviku suhtes.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 12:08
    Otsi:

    Ava täpsem otsing