Detsembri palga võiks maksta välja detsembris

Valitsus on valmistanud ettevõtjaile paraja jõulukingituse ? praegu ei ole veel valmis deklaratsioonivorm ja juhend, kuidas üle kanda 1. jaanuaril jõustuvas töötuskindlustusseaduses ette nähtud tööandja ja töövõtja töötuskindlustusmaksed, ning rahandusministeerium on ettevõtete raamatupidajatel soovitanud arvud niisama paberil kokku lüüa!

Äripäeva seisukohast tuleb töötuskindlustusseaduse jõustumine edasi lükata ? seadust ei saa 1. jaanuarist täitma hakata, sest valitsusel on jäänud rakenduslik pool ette valmistamata. Samuti tuleb üle vaadata kindlustusmakse määrad ? need on ülearu suured.

Ettevõtete raamatupidamisprogrammide muutmine võtab aega, ent maksed tuleb kinni pidada ja maksuametile üle kanda juba detsembri palgast, s.o jaanuari esimestel päevadel. See, et palk makstakse inimestele kätte jaanuari alguses, ei tohiks siin lugeda, seda enam, et neil, kes detsembri palga maksavad välja detsembris, sedasama kohustust pole.

Seega on kõigil ettevõtjail targem selle aasta detsembri palk maksta töötajaile välja veel detsembris ? nagunii tuleb aasta lõpus rehkendama hakata, aga seda tööd ei pea vähemalt põlve otsas tegema.

2002. a on kehtestatud töövõtjatele 1- ja tööandjatele 0,5protsendiline maksumäär. Nii loodetakse aastaga ? kindlustushüvitist hakatakse maksma aasta pärast ? töötukassasse koguda ligikaudu 500 mln krooni.

Tundub, et valitsus ootab koondamislainet Eestis aastal 2003. Samas on tööhõive viimase aastaga paranenud, tööga hõivatuid oli statistikaameti andmeil III kvartalis 626 000, sotsiaalministeerium aga opereerib ikka veel arvuga 585 000. Rahandusministeeriumi hinnangul tuleb järgmisel poolaastal hõives väike tagasiminek, aga tuleva aasta teises pooles hakkab olukord tööturul taas paranema. Milleks korjata inimeste ja tööandjate käest ära sellised summad ? kas selleks, et uue avalik-õigusliku struktuuri (töötukassa) juhid saaksid endale korralikud palgad määrata?

Tõsi, töötuid on meil endiselt palju, 85 200. Ent töötukassast nemad abi ei saa, vaid peavad hakkama saama nigela töötu abirahaga. Töötajailt võetakse seega kaks nahka ? kindlustusmaks ja riigieelarve kaudu jagatavad abirahad.

Seaduse järgi on töövõtja maksu piirmäär 0,5?2 ja tööandjal 0,25?1. Praegu on ka vähimate määrade puhul laekuvast rahast enam kui küll. Nt Eestis oli tänavu vaid üks tõsine koondamine ? jaanuaris tõmbas Elcoteq tootmise koomale ning selle käigus kaotas töö 400 inimest.

Seadus on igapidi ebaõnnestunud. Kuna ilmselt valitsusliit seda ei tühista, tuleb seda enne jõustumist tublisti parandada. Nimetagem siin vaid mõned puudused ? välismaalaste maksustamine, ettevõtete ebavõrdne kohtlemine. Nt piisab 500 töötajaga ettevõttel makseraskuste puhul 6 töötajate koondamisest, et töötukassa maksaks kinni kollektiivse koondamise kulud. 19 töötajaga ettevõte peab selleks koondama 25 töötajaist. Kindlustusmaksu maksavad aga kõik ettevõtted.