Devalvatsioon hävitab usalduse

Teinekord võib lehest lugeda, et mõni riik on devalveerinud oma valuuta. Kas tõesti on taas spekulandid suutnud hävitada mõne maa uhkuse ? oma raha väärtuse ? küsitakse sellistel puhkudel.

Tavaliselt ei murra spekulandid lihtsalt heast peast mõne riigi valuutat ? tavaliselt on rünnatava riigi majandusel probleemid. Näiteks poliitikud on paisutanud riigieelarve liiga suureks, väliskaubanduse tasakaal on paigast ära, ettevõtted või eraisikud on laenanud liiga palju või on valuutareservide suurt kahanemist oodata.

Poliitikud sõimavad teinekord (Malaisia, Argentina) asjata spekulante devalvatsiooni (või sellele lähedase olukorra) põhjustamises ? investorid tahavad kasumeid välismaale viia ning teinekord ka ebasoodsate tingimuste korral investeeringust loobuda. Võlausaldajaid laenavad riigile või selle ettevõtetele raha, lootes õiglaselt saada laenuraha ja intresse tagasi.

Valuuta devalveerinud riigi vastu väheneb kapitaliturgude usaldus, neil on raske uut kapitali kaasata või vanu laene refinantseerida. Kui riigil on suur välislaenukoormus, tuleb laenude eest kohalikus valuutas rohkem maksta, mistõttu on tõenäoline maksude tõstmine ning kehvenev maksulaekumine. Elanikkonna ostujõud kahaneb, inimesed suudavad tarbida vähem importkaupu. Ekspordile orienteeritud ettevõtete elu läheb lihtsamaks tänu madalamatele tootmiskuludele. Intressitase tõuseb ja jääb laenusaamise raskuste tõttu kõrgeks.

Ühe riigi valuuta devalvatsioon võib tuua ahelreaktsioonina kaasa teiste analoogses makromajanduslikus olukorras olevate riikide või samasugust ekspordistruktuuri omavate riikide valuutade väärtuse kahanemise, kuna nende riikide võime eksportida kahaneb esimesena oma valuuta devalveerunud riigi ekspordivõime kasvu tõttu teiste arvel.